Michelangelo Taaveti kujul on anatoomiline detail, mida keegi ei ole 500 aastat märganud

Michelangelo Taaveti kuju kaela paremal poolel on näha kaelaveeni

FOTO: ALBERTO PIZZOLI/AFP/Scanpix

Itaalia 16. sajandi maalikunstnikul ja skulptoril Michelangelol valmis Taaveti kuju 1504. aastal ja see on maailma üks tuntumaid skulptuure.

Algupärane 5 meetri kõrgune Taavet asub Firenzes Accademia di belle arti di Firenze galeriis, selle koopia aga kuju algsel kohal Firenze Palazzo Vecchio ees, teatab iltalehti.fi.

Michelangelo Taaveti kuju Accademia di belle arti di Firenze galeriis.

FOTO: akg-images / Rabatti - Domingie/Scanpix

Arstiteadlane Daniele Gelfman külastas hiljuti Firenzet ja käis vaatamas ka Taaveti originaalkuju, märgates sellel üht anatoomilist detaili, mis on aastasadu kõigile näha olnud, kuid keegi ei ole sellele tähelepanu pööranud. Ta avaldas oma tähelepanekutest artikli väljaandes JAMA Cardiology.

Gelfman andis detailile nimeks Taaveti märk.

«Kuju kaela paremal poolel on selgelt näha kaelaveeni, mis kulgeb rangluu suunas,» sõnas arst.

Michelangelo Taaveti kuju Accademia di belle arti di Firenze galeriis. Pildil restauraator uurimas kuju.

FOTO: ALBERTO PIZZOLI/AFP/Scanpix

Ta lisas, et meditsiinitudengeid õpetatakse kontrollima kaelaveeni, kuna see näitab, kas inimesel on kõrge vererõhk.

«Tervel noorel mehel ei ole kaelaveeni näha ja Taavet peaks olema noor sportlikus vormis mees. Siiski on erandeid, millal see veen nähtavale tuleb. Näiteks äärmuslikult pingelises või ootamatus olukorras. Kaelaveeni esiletulek sobib olukorraga, milles oli Taavet, kes vastavalt piibliloole valmistus tapma Koljatit,» selgitas arst.  

Gelfman kirjutab artiklis, et Michelangelo ja teised tema asjastu kunstnikud uurisid ja kujutasid inimkeha ja anatoomiat detailselt, vaadeldes nii elavaid inimesi kui ka surnukehi.

«Michelangelo pani kindlasti tähele, et ka tervel mehel võib kaelaveen nähtavale tulla, kui mees on eriolukorras ja pinges,» nentis arst.

Huvitav fakt on, et Inglise arst ja anatoom William Harvey uuris ja «avastas» inimese vereringesüsteemi alles 100 aastat pärast Taaveti kuju valmimist.

Harvey avaldas vereringe kohta 1628 raamatu «Exercitatio Anatomica de Motu Cordis et Sanguinis in Animalibus» (Anatoomiline uuring südamest ja vere liikumisest loomades). Alles pärast selle meditsiiniteose ilmumist heideti kõrvale antiikajast pärit teooria, et veresoontes on olendid, kes seal verd liigutavad.

Gelfmani arvates tegi Michelangelo anatoomiliselt korrektse kuju.

Michelangelo Taaveti kuju koopia Firenze Palazzo Vecchio ees.

FOTO: Ron Sachs/CNP/AdMedia/SIPA/Scanpix

Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 Toscana Caprese – 18. veebruar 1564 Rooma) oli Itaalia maalikunstnik, skulptor, luuletaja ja arhitekt.

Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni (1475 – 1564)

FOTO: akg-images / Rabatti - Domingie/Scanpix

Michelangelo kuulus nende väheste geeniuste hulka, kellel õnnestus muuta antiikkunsti olemus oma kaasajale lähedaseks. Tema looming, milles kajastuvad antiigi ideed ja vormid, moodustab renessansskunsti tipu, ning keha ja ruumi dünaamilise käsitlusega rajas ta tee barokki.