/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
/nginx/o/2019/12/31/12842541t1hea2e.jpg)
The Guardian pani ritta möödunud kümnendi suurimad trendid. Ja tuli välja, et 2010ndaid iseloomustasid kokkuhoid, populism ja internetis levivad valed. Kuid siiski ei olnud kõik lõppenud aastakümne juures nii kohutav, kui arvata võiks.
TOP12 ⟩ Facebookist veganluseni ehk need olid viimase kümnendi suurimad trendid
PLASTIKU TAGASILÖÖK
/nginx/o/2019/12/31/12842504t1h2be2.jpg)
Dekaad varem oli šikk, kui kõndisid ringi Starbucksi ühekordse plastiktopsiga ja sõid ühekordsetest plastiknõudest, mida oli mugav ära visata. See oli «Seksi ja linna» ajastu.
Kuid viimase kümne aasta jooksul hakkas arenenud ühiskonnas mõtlemine muutuma. Ühekordne kohvitass, kilekott ja veepudel on muutunud häbiväärseks, sest pidevalt ilmuvad välja pildid plastikusse lämbunud mereimetajatest ja lindudest.
Alates 2010. aastast on enam kui 120 riiki keelanud kilekottide kasutamise või võtnud vastu seadusi selle piiramiseks.
Paljud Euroopa riigid kaaluvad ühekordsete kohvitopside keelustamist ja maailmakuulsad tootjad nagu Coca-Cola ja Nestlé on suurte kampaaniate raames enda tekitatud sodi koristanud.
Tule alla on sattunud ka kiirmoebrändid, mis kasutavad odavaid ja loodust saastavaid materjale.
Plastikuvastased liikumised on alles lapsekingades ja probleem kasvab endiselt, kuid paljud ettevõtted astuvad maailma puhastamise suunas siiski samme ja mitmed Euroopas vastu võetud õigusaktid sunnivad keskenduma jäätmejalajälje vähendamisele.
Ja kuigi jätkuvalt levivad üle maailma pildid sellest, kuidas meie eluviis kahjustab loodust ja keskkonda, jätkub tagasilöök «ühekordselt kasutatava» ühiskonna vastu.
NAISTE ÕIGUSED
/nginx/o/2019/12/31/12842509t1h003f.jpg)
2010ndad olid kogu maailmas soolise võrdõiguslikkuse ja reproduktiivõiguse valdkonnas edusammude kümnend.
2012. aastal käivitati kampaania, mille eesmärk oli parandada juurdepääsu tänapäevastele rasestumisvastastele vahenditele. Tänu sellele on vaesemates riikides 53 miljonit naist ja neidu saanud ligipääsu parematele pereplaneerimisvahenditele.
Kahes kolmandikus maailma riikidest on põhikooliharidus kättesaadav kõigile lastele olenemata nende soost.
Ja kuigi see arv on endiselt madal, istub parlamendis praegu rohkem naisi kui 2010. aastal. Tänavu ulatus parlamendisaadikutest naiste arv 11 340ni, 2010. aastal oli naisi parlamentides 8 190.
Liikumised #MeToo ja Times Up on juhtinud tähelepanu seksuaalsele vägivallale ja ahistamisele ning noored naised on muutunud suurte ülemaailmsete kampaaniate nägudeks. Nende naiste hulgas on ka Nobeli preemia laureaat Malala Yousafzai, kes võitleb tütarlaste hariduse eest. Lisaks saab eeskujuks tuua ka Greta Thunbergi, kes on kliimakriisi oma südameasjaks võtnud.
Üks tähelepanuväärne kampaania, mis viimasel kümnendil järjest suuremaid mõõtmeid võttis puudutas naiste suguelundite moonutamise vastast tegevust.
Kuid mis tahes edusamme kahandab statistika, mis näitab, et iga kolmas naine maailmas kogeb oma elu jooksul seksuaalset või füüsilist vägivalda.
Konservatiivsete usurühmade pingutused naiste õiguste, eriti seksuaalsete ja reproduktiivsete õiguste tagasivõtmiseks on hoogustunud ja neil on teatav mõju.
Siinkohal on The Guardian välja toonud ka Trumpi administratsiooni, mis ergutab naisõiguslaste vastaseid rühmitusi, kehtestades äärmuslikku poliitikat, mis näiteks keelab rahastada teiste riikide organisatsioone, mis tegelevad abortidega seotud aladel.
Sellest hoolimata võitlevad kümned tuhanded naised jätkuvalt oma õiguste eest, pannes sedamoodi aluse järgmisele tormilisele kümnendile.
STRIIMIMINE ehk VOOGEDASTUS
/nginx/o/2019/12/31/12842512t1hb504.jpg)
Enne 2010. aastat oli DVD või CD kingituseks saamine tavaline asi. Kuid enam mitte.
Viimasel kümnendil on muusikatööstus kolinud paljuski mitte ainult CD-lt MP3-le (jättes kõrvale muidugi vinüüli ja kasseti taaselustamise), vaid tasuline striimimine ehk voogedastus on nüüd täiesti tavapärane enamikus arenenud maailmast.
Lisaks on muidugi palju muutunud ka teleplatvormid, mis on otsevaatamiselt kolinud järelvaatamise ja salvestamise peale.
Pärast seda, kui Netflix vahetas oma DVD-de rentimise voogesituse vastu välja on selle kasutajaskond suurenenud plahvatuslikult.
Äsja ilmus 159 miljoni dollari suurune Scorsese eepiline film «Iirlane» näitab selgelt, et Netflixil on nii palju raha, et isegi kõige suuremad Hollywoodi tegijad toodavad neile sisu.
Teised sisutootjad, alates Amazonist, millel on üle 26 miljoni kasutaja, võtavad seda järjest enam ka eeskujuks.
Muusikatööstuses on olukord veelgi teravam. Alates 2008. aastast, mil turule tuli Spotify, on see kasvanud 248 miljoni aktiivse igakuise kasutajaskonnaga ettevõtteks, mille on 23 miljardit dollarit.
Voogedastus ehk striimimine moodustab enam kui poole plaadifirmade sissetulekust.
Kuna CD müük langeb iga-aastaselt 29 protsenti lpanevad plaadifirmad üha enam rõhku striimimisele pidades seda nüüd oma artistide peamiseks platvormiks. Sealhulgas leiab erinevate teenusepakkujate hulgast näiteks Apple Musicu, Tidali ja Amazon Musicu.
Isegi MP3-failide allalaadimine langeb igal aastal peaaegu 28 protsenti. Näiteks Apple pani oma lipulaeva iTunes'i teenuse kinni ja jätkab nüüd vaid striimimise platvormi Apple Musicuga.
Seeläbi on klientidel piiramatu juurdepääs tuhandetele telesaadetele, filmidele ja muusikale. See on ahvatlev väljavaade juba seetõttu, et füüsilistest toodetest eemaldumine annab suured keskkonnasäästmise eelised.
VEGANLUS
/nginx/o/2019/12/31/12842513t1haa6a.jpg)
Kümme aastat tagasi käis veganiks olemisega kaasas teatav sotsiaalne stigma. Sellise toitumisvaliku avaldamine õhtusöögilauas tähendas ikka, et keegi pööritas silmi ja küsis üllatunult: «Mida sa siis sööd?»
Kuid viimase kümne aastaga on veganlus jõudnud arenenud maailmas peavoolu.
Veganite seltsi tellitud küsitluse kohaselt elab Suurbritannias praegu 600 000 veganit (2014. aastal 150 000), lisaks kohandavad miljonid inimesed oma senist menüüd järjest enam taimetoidupõhiseks.
Ja pole siis ime, et ka erinevad toiduga tegelevad ettevõtted tahavad sellest järjest suurenevast turuosast maksimumi võtta.
2018. aastal oli Ühendkuningriigis igal kuuendal turule paisatud toiduainest vegan silt. Lisaks on kõik suuremad supermarketite ketid oma veganpakkumisi laiendanud.
Pea igast kodumaisest poestki võib leida veganvorste ja viinereid, pihvidest rääkimata.
Hiljuti teatas ka McDonald’s, et toovad turule esimese vegan Happy Meali.
Mure loomade heaolu pärast ning soov olla keskkonnasõbralikum ja tervislikumalt toituda on järjest kasvav.
Igal aastal registreerub Veganuarysse rekordiline arv uusi kasutajaid. Kui 2014. aastal registreeris end lehel 3300 uut kasutajat, siis 2019. aastal lisandus uusi kasutajaid veerand miljonit.
Ja see veganlus ei peatu toidu. Järjest enam tõuseb nõudlus ka julmusevabadele puhastusvahenditele. 2015. aastast kuni 2018. aastani tõusis näiteks veganmärgisega ilutoodete müük 300 protsenti.
Erinevate veganürituste populaarsus kasvab, pidevalt ilmub uusi veganlusele pühendatud kokaraamatuid ning avatakse uusi taimetoitu pakkuvaid restorane.
Erinevate uuringute järgi pealks aastaks 2025 olema veerand Maa elanikkonnast taimetoitlased.
TAASTUVENERGIA
/nginx/o/2019/12/31/12842516t1h809a.jpg)
Eelmise kümnendi vahetusel moodustasid tuule-, päikese- ja hüdroenergia projektid vähem kui kaheksa protsenti Suurbritannia elektrienergiast.
Täna tuleb enam kui kolmandik sealsest elektrienergiakogusest taastuvenergia projektidest, mis on kümne aastaga kasvanud neli korda.
Globaalselt on investorid alates 2010. aastast investeerinud taastuvenergiasse 2,5 miljardit dollarit, et suurendada oma osa maailma elektritootmises 12 protsendini.
Areneva tööstuse suurim saavutus on olnud taastuvenergia tehnoloogia kulude arvatust kiirem kärpimine.
Bloombergi New Energy Finance'i ülemaailmses uuringus leiti, et päikeseenergia kulud on alates 2009. aastast langenud üle 80 protsendi, maismaatuulest saadud energia hind aga 46 protsenti.
Suurbritannias on ainuüksi viimase kahe aasta jooksul avamere tuuleparkide maksumus poole võrra langenud. Suurim põhjus on see, et neid on nüüd odavam ehitada ja töös hoida kui fossiilkütusel töötavaid tehaseid.
Eesti Taastuvenergia Koja uuringu järgi loodetakse aga siin aastaks 2030 sajaprotsendiliselt taastuvenergiale üle minna.
VAIMNE TERVIS
/nginx/o/2019/10/01/12612569t1h4cb4.jpg)
See oli kümnend, kui hakati lõpuks tähelepanu pöörama vaimse tervise probleemidele. Ja see, mis seoses tähelepanuga välja koorus ei olnud ilus vaatepilt.
2010. aastal oli depressioon endiselt haigus, millest kõva häälega rääkida ei julgetud. Vaid vähesed vaprad kuulsused julgesid oma haigusest kõva häälega rääkida. Ka 2019. aasta lõpuks pole veel lihtne avalikult öelda, et ajus ei pruugi kõik päris korras olla.
Siiski on olukord läinud palju paremaks, kui varasematel aastatel.
Diskrimineerimise all kannatavad endiselt aga need, kellel on kannatavad skisofreenia või muude piirialast tüüpi isiklusehäirete all. Samas on inimeste teadlikkus viimaste aastatega siiski tõusnud.
Ka paljud perearstid saavad sellest paremini aru kui kümme aastat tagasi.
Paljudes töökohtades on juba levinud vaimse tervise esmaabi andjaid, viiakse läbi töötajate abistamise programme ja järjest enam tuleb ette ka neid juhtumeid, kui töötajate kindlustuspoliisidele lisatakse psühhiaatrilised seisundid.
Kindlasti on teie sõprade seas vähemalt üks inimene, kes tunneb mõnda psüühhikahäire all kannatavat inimest.
Mis siis kümne aastaga muutus? Kindlasti on siin olnud suur abi internetist, kuigi sealt leitud sümptomite kirjelduste järgi ei ole endiselt mõistlik endale ise diagnoosi panna.
SUGUDE ÜMBERMÕTESTAMINE
/nginx/o/2019/12/31/12842517t1hc7a4.jpg)
2010. aastate alguses ei olnud transseksuaalseid inimesi peavoolus. Heal juhul mängis mõni Hollywoodi näitleja transseksuaalset rolli. USAs ja Suurbritannias ei võtnud geiõiguste eest võitlevad rühmitused neid omaks ja transseksuaale ei tunnustatud.
Kuid nüüd on trans- ja mittebinaarsed inimesed ekraanil suured tähed ja teevad ilma meedias, poliitikas, spordis, kohtusaalides, teaduses ja muudel aladel.
2013. aastal teatas ameeriklasest Chelsea Manning, et on transseksuaal. Temast sai ülemaailmne LGBTQ+ ikoon.
Näitleja Laverne Cox poseeris 2014. aastal ajakirja Time kaanel, mida nimetatakse «transseksuaalide tipphetkeks».
/nginx/o/2019/12/31/12842522t1h10a1.jpg)
Caitlyn Jenner tuli järgneval aastal «kapist välja».
Kuulsused, nagu Indya Moore, Asia Kate Dillon ja Sam Smith, teatasid samuti avalikult, et on mitte-binaarsed tõstes seeläbi teadlikust, et meie ümber on nn sootuid inimesi.
Laienenud ühiskondliku ja teadusliku tõdemuse kohaselt, et sugu on muutlik, võtsid mõned USA osariigid vastu seadused, mis lubavad inimestel, kes pole ei naised ega mehed, märkida isikutunnistusel enda kohta «kolmas sugu».
Samuti on viimasel ajal laiendanud soolise võrdõiguslikkuse võimalusi Saksamaa, Nepal, Austria ja teised riigid.
Edusammudel on olnudka tume pool. LGBTQ+ ühingute vastu on korraldatud rünnakuid ning üha rohkem tuleb teateid vägivallast, ahistamisest ja diskrimineerimisest.
MIGRATSIOON
/nginx/o/2019/12/31/12842527t1h992c.jpg)
2010. aastal oli ränne globaalses mõttes palju vähem nähtav, kui välja arvata Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia. Täna on see suures osas maailmas pakiline teema.
Praegu elab väljaspool sünniriiki üle 272 miljoni inimese kogu maailmas. See on 3,5 protsenti kogu maailma elanikkonnast.
Võrreldes 2010. aastaga on nende inimeste arv tõusnud 51 miljoni inimese võrra.
See näitab, et rändajate arvu suurenemine maailmas on ületanud maailma rahvastiku kasvu.
Sunniviisiline ränne - see tähendab pagulasi ja varjupaigataotlejaid - on tõusnud palju kiiremini kui paremaid võimalusi otsivate inimeste vabatahtlik liikumine.
Üks seitsmest sisserändajast on noorem kui 20.
Vaatamata eelmisel aastal vastu võetud ülemaailmsetele rände- ja põgenikepaktidele, ja vaatamata rändega sageli kaasnevatele suurtele eelistele, on see alates Teise Maailmasõja lõpust poliitiliselt tundlikum teema kui mistahes teine küsimus.
Valitsused kogu Euroopas, USA-s ja Austraalias on varjupaika otsivate inimeste takistamiseks pannud põsti tarasid ja sundinud sisserändajaid koju tagasi minema.
Lisaks on rändeharjumusi raske ennustada, kuna need kajastavad nii muutuvaid kriise ja ebastabiilsust, kui ka pikaajalisi ühiskondlikke muutusi demograafias, majandusarengus ja transpordile juurdepääsus.
Siiski on olemas kõik märgid selle kohta, et elanikkonna suurenemine, kliimasurve, ebakindlus toidu osas ja konfliktid tekitavad 2020.ndatel ssisserändest veel tõsisema probleemi.
ÜRO viimaste prognooside kohaselt on praeguse ja 2050. aasta vaheline rändesaldo null, mis tähendab, et rändajate arv püsib umbes 3,17 protsendi juures.
SOTSIAALMEEDIA
/nginx/o/2019/12/31/12842529t1hcca9.jpg)
2010. aastal oli veel aeg, kui traditsiooniline meedia oli suuresti puutumatu. Televisiooni reitingud olid endiselt kõrged, ajalehtede trükiarvud olid küll langemas, kuid nende täielik kadumine ei tulnud kellelegi pähe ja paljud inimesed kasutasid veel telefone, millega suurt rohkemat peale helistamise ja sõnumite saatmise teha ei sanaud.
Ehkki juba siis veedeti veebis üha enam aega, pääsesid inimesed Facebooki üldjuhul vaid arvutis internetti minnes. Instagram oli siis veel lapsekingades ja Twitter pigem niššitoode.
Kuid kui nutitelefonide kasutamine muutus populaarseks muutus ka sotsiaalmeedia kasutamine.
Järsku muutus sotsiaalvõrgustiku kontrollimine sõltuvusharjumuseks ja seda tehti päeva jooksul korduvalt.
Kuna inimesed kontrollisid pidevalt Facebooki, võtsid nad omaks ka uued suhtlemisviisid ja uued uudiste edastamise formaadid.
Kuna sajad miljonid inimesed kulutasid neis sotsiaalmeedias üha rohkem aega hakkas tõusma ka sealne reklaamimüük.
Kümnendi lõpuks oli autsaiderina alustanud suhtlusvõrgustik muutunud kergelt reguleeritud hiiglaseks.
Nende algoritmid avaldasid tohutut mõju kaubandusele, meediale ja poliitikale.
Sotsiaalvõrgustikele peeti kõige aluseks, alates väikeettevõtete õitsengust kuni ajakirjanduse õõnestamiseni ja äärmuslastel võimule aitamiseni välja.
See, kas samad sotsiaalvõrgustikud avaldavad järgmisel dekaadil sama suurt mõju, sõltub kahest asjast. Esiteks, kas valitsustel on poliitiline tahe neid ettevõtteid reguleerida või lagundada. Ja teiseks, kas nad suudavad veenda avalikkust neid kasutama ja mitte mujal aega veetma.
Üks hirmutav õppetund Mark Zuckerbergile on aga see, et keegi ei räägi ohust, mida MySpace demokraatiale kujutab.
NUTITELEFONID
/nginx/o/2019/12/31/12842530t1h266c.jpg)
2010. aastal oli tipptasemel iPhone 3GS-il 480 piksliga ekraan, 32 GB salvestusruumi ja 3-megapiksline kaamera.
2020. aastal on samaväärsel iPhone 11 Pro-l 12-megapiksline kaamera, 512 GB salvestusruum ja ekraanil umbes 17 korda rohkem piksleid. See näitab selgelt, milline muutus on telefonidega toimunud viimase kümnendi jooksul.
Kogu maailmas on nutitelefonide kasutajaid hinnanguliselt 3,2 miljardit, kasutajate osakaal 42 protsenti. 2018. aastal müüdi maailmas 1,8 miljardit nutitelefoni.
Nutitelefonide levik on aidanud riikidel läbida olulisi arenguetappe.
Saharast lõunasse jäävas Aafrikas on mobiilsel internetil majandusarengu juures ülitähtis roll, ehkki püsiliinivõrke on endiselt vähe.
Hiinas on aga sularahata kauplusi rohkem, kui USAs. Arenenud maailmas on nutitelefonid tapnud mõiste «võrgus olemine». Kunagi oli internet koht, kuhu mindi spetisaalselt ühenduse loomiseks. Nüüd ollakse ühenduses koguaeg ja peaaegu igal pool.
Milliseks muutuvad telefonid järgmisel kümnendil? Täpselt ei tea, aga arvatakse, et muutus võib olla meeletu, sest nutitelefonides pesitsevate virtuaalassistentide kõrvale tekivad erinevad abivahendid, alustades nutikatest prillidest, mis hõlbustavad telefoni kasutust.
VEIPIMINE
/nginx/o/2014/08/26/3302973t1h9178.jpg)
Kas veipimine võtab üle traditsioonilise tubaka tarbimise?
vaieldamatult oli see viimase kümnendi üks suurimaid suundumusi.
Esimese e-sigareti taga on Hiina proviisori nimega Hon Lik, kes ütles, et leiutas selle pärast seda, kui ta isa suri kopsuvähki.
Esimesed e-sigaretid jõudsid Suurbritanniasse 2006. aastal. Neid kirjeldati kui seadmeid, mis kuumutavad nikotiini sissehingatava auru tekitamiseks, kuid näevad välja nagu sigaretid.
2012. aastal oli Suurbritannias 700 000 e-sigareti kasutajat (1,7% sealsest elanikkonnast). 2019. aastal oli see kasvanud 3,6 miljonini (7,1%).
Veipimise peamiseks põhjuseks nimetatakse suitsetamisest loobumise soovi ja paljud Ühendkuningriigi rahvatervise ekspertidest arvab, et e-sigaretid võivad mõnede oluliste eranditega elusid päästa.
Nikotiin tekitab tugevat sõltuvust, kuid pole tõestatud, et see kahjustaks tervist, samas kui tubakasuits ja tõrv tapavad kuni pooled sigarettide kasutajatest.
Kuid ka e-sigaretid on USA-s halvas nimekirjas ja seda tänu ettevõttele Juul, mille e-sigaret näeb välja nagu USB-mälupulk. See on eriti populaarne keskkooliealiste hulgas.
Sealne e-sigaret sisaldab aga kolm korda rohkem nikotiini, kui on Euroopas lubatud.
Vanemate ja õpetajate hulgas tekkinud paanika sai riikliku mõõtme, kui järjest hakkasid tulema teated kopsuhaiguetest täiskasvanud veipijaterst.
Novembri keskpaiga seisuga olid USA ametivõimud teatanud 2172 kopsukahjustusest ja 42 surmajuhtumist.
Kui e-sigaretid suudavad tormi üle elada ja leitakse ümberlükkamatuid andmeid, mis näitavad, et need on suureks abiks suitsetamisest loobumisel, võiks neil ikkagi olla helge tulevik.
Kuid pärast sellist mainekahjustamist võivad 2030. aasta noorukid küsida hoopis, misasi see veipimine veel on.
NAISTE JALGPALL
/nginx/o/2019/11/17/12747020t1hc7e3.jpg)
Naiste jalgpalli populaarsus on viimase kümnendi jooksul plahvatuslikult tõusnud.
2011. aastal käivitas FA Naiste Superliiga ja viis mängu meeste jalgpalli varjust välja.
See oli julge ja sisuliselt hetkelist kasu toonud samm.
Naistejalgpalli populaarsuse kasvust räägib ka see, et 1991. aastal osales naiste MMil 12 võiskonda, 1999. aastal 16 võistkonda. 2015. aastaks oli aga osalevate võistkondade arv tõusnud juba 24ni ning 2023. aasta MMil osaleb 32 naiskonda.
Inglismaal oli 2019. aasta lõpuks registreeritud enam kui 11 000 võistkonda ja jalgpalli mängis üle 2,6 miljoni üle 16-aastase naise.
Aastal 2018 teatas FA, et invetseerib kuue aasta jooksul naiste jalgpalli täiendavad 50 miljonit naela.