ETV ekraanile jõudnud dokumentaalfilm «Jane Paberiti lugu» rääkis loo ALS-i haigusega võidelnud Jane Paberitist, kellest sai väidetavalt esimene eestlane, kes sooritas Šveitsi kliinikus Dignitas abistatud enesetapu. Filmis rääkisid Jane tütred Anna-Stiina ja Marleen, millistel hetkedel oma emast kõige enam puudust tunnevad ning mis sai kodutalust.
Jane Paberiti tütred: kui saaks, siis lihtsalt tänaks ema...
«Viimane asi, mis ta mulle ütles, oli see, et pean ülikooli minema - ema sättis tuleviku mulle valmis,» avaldab Jane noorim tütar Marleen. «Mulle tundus, et ta oli valmis meie seast lahkuma,» meenutab Marleen hetke, mil ema abistatud suitsiidi Šveitsi kliinikus sooritas.
Jane vanim tütar Anna-Stiina hinnangul jagus emal tema viimastel hetkedel siin ilmas huumorimeelt. «Nüüd hakkab lahedate pidu, jah? Seejärel lisas ta, et armastab meid kõiki väga,» meenutab Anna-Stiina.
Kuid pärast ema surma avaldavad tütred, et igatsevad oma ema väga.
«Kõige raskem oli emadepäeval. Samuti siis, kui näen ema ja lapse või vanaema ning lapselapse armsat hetke, siis on väga raske leppida, et minul neid hetki ei tule,» tunnistab Anna-Stiina.
Jane Paberiti kodutalus elab nüüd pere noorim tütar Marleen. «Oma peika ja kahe kassiga elame seal rahulikku maaelu,» räägib Marleen, kel läheb enda sõnul hästi ka koolis. «Vahel, kui mul ei ole tahtmist kooli minna, siis motiveerin end minema - sest see oli ema soov, et läheksin edasi õppima,» tunneb tütar vastutust.
«Ma saan aru, miks ta seda tegi ja toetan seda, aga see fakt, et teda ei ole - seda on keeruline aktsepteerida,» tunnistab pisarais Marleen. «Kui saaksin, siis lihtsalt tänaksin teda - selle eest, et mul nii vägev ja võimas ema oli,» lausub Marleen lõpetuseks.