:format(webp)/nginx/o/2019/12/20/12825170t1ha505.jpg)
Ühendkuningriigi Exeteri ülikool tegi uuringu, millal lapsed kaotavad usu jõuluvanasse ja vastus oli, et umbes 8-aastasena, kuid vanemate meeleheaks teesklevad veel paar aastat, et usuvad punase kuue ja pika valge habemega kinke toovasse tegelasse.
Rohkem kui kolmandik täiskasvanutest usub jõuluvanasse (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud ülikooli psühholoogid tegid globaalse Santa Survey internetiuuringu, milles osales üle 1200 inimese, teatab yle.fi.
Enamik vastanutest olid keskealised inimesed, kes meenutasid oma lapsepõlve ja jõuluvanasse uskumist.
Vastanute hulgas oli lisaks inglastele ja ameeriklastele ka sakslasi, hispaanlasi, venelasi, kuid ka kristlastest jaapanlasi ja araablasi.
Sellise uuringu käivitas Exeteri ülikooli psühholoog Chris Boyle, kellel on ka erapraksis psühholoogina ning tal on palju patsiente, kellel tekkis lapsepõlves jõuluvanasse usu kaotamise tõttu kriis ja nad ei usaldanud enam vanemaid. Osa neist inimestest oli kaasatud ka uuringusse.
«Uuringus osalenutest osa tunnistas, et jõuluvanasse usu kaotamine tekitas neis segadust ja kriisi. Oli ka neid, kelle sõnul nad naersid, et uskusid fiksionaalsesse tegelasse,» sõnas psühholoog.
Chris Boyle avaldas koos Liverpooli ülikooli psühholoogi Kathy McKayga meditsiiniväljaandes Lancet Psychiatry artikli «A Wonderful Lie», milles selgitatakse valgete valede mõju lastele.
Seal on ka näide, kuidas lapsed reageerivad väitele, et nende surnud lemmikloom läheb taevasse, kuid saades teada tõe, on nad segaduses ja vihased, et neile valetati.
Psühholoogid uurisid, kas kollektiivne müüt jõuluvanast teeb laste elu õnnelikumaks ja paneb nad teatud asju väärtustama.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/20/12825163t1hdcc7.jpg)
«On selge, et lapsed ei usu jõuluvanasse lõpmatuseni. Kolmandik uuringus osalnutest vastas, et kui nad jõuluvana kohta tõe teada said, siis muutusid nad kurvaks. 10 protsenti oli segaduses ja 15 protsenti tundis, et vanemad petsid neid,» teatas uurija.
Iga kolmas vanem tunnistas, et nad kannustasid lapsi jõuluvanasse uskuma, samas oli küllalt palju neid vanemaid, kes rääkisid lastele, et jõuluvana ei ole olemas.
Uuringust selgus, et 34 protsenti täiskasvanutest usub seni jõuluvanasse, sest see tekitab hea tunde, lubab samas veel laps olla ja igapäevamured unustada.
Osa lisas, et jõuluvanasse uskumine parandas nende käitumist ja distsiplineeris neid lapsena ning vahel distsiplineerib ka nüüd.
«Osadele lastele avaldavad vanemad jõuluvana kohta tõe, teised lapsed aga elavad pikka aega jõuluvanamüüdiga. Küsitletud paljastasid vigu, mida nende vanemad jõuluvana varjamiseks tegid,» teatas teadlane.
Vastanuid šokeeris lapsepõlves näiteks see, kui nad leidsid ema ja isa magamistoast jõulukingid, millel oli juures kaart «emalt ja isalt».
Osadele vastanutest tuli ebameeldiv tõde jõuluvana kohta õpetajalt. Üks vastanu meenutas, et õpetaja palus neil kirjutada, millal nad jõuluvanasse usu kaotasid. Teine õpetaja selgitas algklasside õpilastele, et põhjapoolusel ei ela kedagi, seal käivad vahel vaid polaaruurijad ja seiklejad.
Mitmes riigis usutakse, et jõuluvana elab põhjapoolusel, samas kõige tuntum jõuluvana elukoht on Soomes Rovaniemis.
Jõuluvanauuringus osalenutest mitme sõnul said nad umbes 8- 10-aastasena aru, et jõulude ajal teevad kingitusi lähedased, mitte neid ei too jõuluvana.
Ühe vastanu teatel oli tema silmis lapsena kummaline see, et kinke said arenenud maade, kuid mitte arenguriikide lapsed. Oli ka neid, kes arvasid, et kogukas jõuluvana ei mahu korstnast kinke tooma ja seega ei saa ta tegelikult olemas olla. Mõned vastasid, et nad kaotasid usu jõuluvanasse siis, kui said aru, et põhjapõdrad ei saa lennata.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/20/12825158t1h5e3f.jpg)
Mõnikord said lapsed teada sõpradelt, et jõuluvana on vaid müüt.
Üks uuringus osalenu meenutas, kuidas ta läks klassikaaslasega kaklema, kuna kaaslane ütles, et jõuluvana ei ole olemas. Poiss selgitas emale, et ta kakles, kuna kaaslane valetas jõuluvana kohta ja valetada on inetu. See poiss, nüüd täiskasvanu, uskus pärast jõuluvana teemalist kaklust veel kolm aastat jõuluvanasse.
Vastanute seas oli ka vanemaid, kelle teatel nad pidid oma lastele jõuluvana kohta tõe paljastama, kuna lapsed kartsid salaja majja saabuvat võrrast vanaisa välimusega meest.
Uuringu teinud psühholoogi Chris Boyle’i sõnul jätkavad nad jõuluvanauuringut ja uurivad veel nii täiskasvanutelt kui lastelt, kui tähtis on nende jaoks tõde jõuluvana kohta.