Eesti Muusikaauhindade võitjad valib ligi 160-liikmeline žürii

Eesti Muusikaauhinnad 2020 õhtujuhid on Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli ehk Trad.Attack!. Foto: Kalle Veesaar

24. jaanuaril antakse välja Eesti Muusikaauhinnad 2020, mille nominendid ja võitjad selgitab kahes hääletusvoorus välja ligi 160-liikmeline muusikatööstuse ekspertidest koosnev žürii. Hääletuse läbiviimiseks kasutatakse veebipõhist programmi, mis koostab žüriiliikmete häälte põhjal parimate pingerea.

«Eesti Muusikaauhinnad on iga-aastane muusikute suursündmus, millega soovime väärtustada kodumaist muusikat ning läbi auhindade tunnustada silmapaistvaid eesti muusikuid ja nende loomingut. Lisaks soovime ka inspireerida nooremat põlvkonda muusikatööstusest osa saama, kuna täna on märksa rohkem võimalusi kui veel mõni aeg tagasi, mis võimaldab luua muusikat, mis on konkurentsivõimeline ka välismaal,» lausus Eesti Fonogrammitootjate Ühingu juhatuse liige Danel Pandre. 

Eesti Fonogrammitootjate Ühingu poolt kokku kutsutud žürii valib parimad ühtekokku 15 erinevas kategoorias. Žürii koosneb muusika erinevates valdkondades Eestis aktiivselt tegutsevatest inimestest. «Meie soov on tagada žüriis võimalikult mitmekülgne koosseis, mistõttu oleme kokku kutsunud nii artistid, fonogrammitootjad, kontsertide korraldajad, muusikaajakirjanikud, diskorid, artistide agentuurid kui ka teised muusikaga tihedalt seotud isikud,» selgitas Pandre.

Aasta parima laulu tiitlile kandideerib üle 200 laulu

Kuigi žüriile hindamiseks on koostatud Eesti Fonogrammitootjate Ühingu poolt soovituslik nimekiri artistidest, kes on viimase aasta jooksul välja andnud singli, albumi või muusikavideo, siis on igal žüriiliikmel õigus lisada hääletussüsteemis igas kategoorias kuni kolm kandidaati, kes vastavad kandideerimise üldreeglitele. Pandre tõi välja, et žüriile esitatud soovituslikus nimekirjas on tänavu üle 160 albumi, mis kandideerivad kategoorias Aasta album, Aasta parim laul kategoorias võistleb üle 200 laulu, ning üle 200 muusikavideo konkureerib tiitlile Aasta muusikavideo.

Kogu hääletamine käib kahes hääletusvoorus spetsiaalselt väljatöötatud programmi abil, mis võimaldab kandideerivaid teoseid kuulata ning anda punkte ühele kuni kolmele parimale kandidaadile. «Kuna žüriiliikme töö on väga mahukas, siis oleme muutnud protsessi võimalikult lihtsaks ja mugavaks, et muusikaspetsialistidel oleks jätkuvalt huvi parimate väljaselgitamises kaasa lüüa,» sõnas Pandre.

Teises hääletusvoorus valivad žüriiliikmed parimad esimese hääletusvoori parimate seast, mille alusel selguvad nominendid ja võitjad.

Danel Pandre rõhutas, et žürii liige ei tohi anda häält endaga seotud isikule, vaid peab valima enda hinnangul parima kandidaadi, hinnates kõiki kandidaate võrdsetel alustel. «Eesti muusikatööstus on küllaltki väike, mistõttu võib tekkida olukord, kus üks artist või produtsent on seotud mitme artistiga. Selleks, et mäng oleks üdini aus, oleme välistanud enda poolt hääletamise,» selgitas Pandre. Ta lisas, et žürii liige ei pea ilmtingimata andma häält ka kõikides kategooriates, vaid ainult neis, milles ta end tõesti eksperdina tunneb ning kandideerivaid albumeid hästi teab.
 

Klassikalist muusikat hindab eraldiseisev žürii

Eraldiseisev žürii on kokku kutsutud klassikaliste heliteoste hindamiseks. «Aasta klassikaalbumi» kategooria žürii moodustab Eesti Muusikanõukogu ja sellesse kuuluvad valdavalt muusikateadlased, -kriitikud ning valdkonna spetsialistid. «Klassikalise muusika hindamine nõuab spetsiifilisemaid teadmisi ning klassikalise muusika mõistmise oskusi, mistõttu oleme selle au andnud muusikaelu katusorganisatsioonile Eesti Muusikanõukogu,»  lausus Pandre.

Danel Pandre nentis, et kuigi Eesti Muusikaauhindade jagamise oodatuim hetk on Aasta  parima laulu ja Aasta albumi selgumine, siis ei tasu alahinnata ka auhinda Panus Eesti muusikasse, millega tänatakse artisti või ansamblit, kes on märkimisväärselt arendanud ja edendanud Eesti muusikat. «Auhinnaga täname neid eesti muusikuid, kelle panuseta ei oleks eesti muusika täna see, mis ta on. Möödunud aastal pälvis auhinna näiteks ansambel Mahavok, kuid tunnustuse osaks on saanud ka näiteks Uno Loop, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Singer Vinger kui ka Villu Tamme,» lausus Pandre. Kes saab auhinna panuse eest eesti muusikasse, otsustavad Eesti Fonogrammitootjate Ühingu liikmed.

Eesti Muusikaauhinnad 2020 toimub 24. jaanuaril Saku Suurhallis. Ühtekokku valitakse Eesti Muusikaauhindade parimad 17 kategoorias: Aasta debüütalbum, Aasta meesartist, Aasta naisartist, Aasta ansambel, Aasta album, Aasta jazzalbum, Aasta klassikaalbum, Aasta etno/folk/rahvalik album, Aasta rockalbum, Aasta hip-hop/rap/r’n’b artist, Aasta metalalbum, Aasta alternatiiv/indiealbum, Aasta elektroonikaalbum, Aasta popartist, Aasta muusikavideo, Aasta parim laul ja Panus Eesti Muusikasse. 

Lisaks esineb suurel muusikapeol üle 15 palavalt armastatud artisti ning õhtut juhib Trad.Attack!.

Piletid on müügil Piletilevis.