VIDEO ⟩ Allveearheoloogid leidsid konkistadoor Hernan Cortési laevade ankrud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. detsember 2019, 11:44
/nginx/o/2019/12/19/12821741t1h0343.jpg)
Rahvusvaheline allveearheoloogide meeskond leidis Mehhiko lahest Hispaania konkistadoori Hernan Cortési laevade ankrud.
16. sajandil asteekide impeeriumi vallutanud Cortés seilas Uude maailma suure laevastikuga, teatab bbc.com.
Möödunud aastal leiti praeguste leidude lähedalt samuti ankur, milles oli puitu, mis oli pärit Hispaanias kasvanud puust.
/nginx/o/2019/12/19/12821750t1h9cc2.jpg)
Kõik kolm ankrut, mis olid 10 – 15 meetri sügavusel settekihi all, leiti Mehhiko Heroica Veracruzi sadamalinna lähedalt merepõhjast.
Cortés maabus koos oma meestega 1519 tänapäeva Veracruzi alal ja nad andsid paigale nimeks Villa Rica. 1521 olid nad asteegid anastanud ja Villa Ricast sai vallutajate põhiline linn.
Arheoloogid ei ole seni Hernan Cortési laevade vrakke leidnud, kuid ajalooliste dokumentide andmetel hävitas juht laevad, et meeskond ei mõtleks ümber ja purjetaks Hispaaniasse tagasi.
Selle tõttu arvatakse, et Mehhiko lahe põhjas on veel seni leidmata ankruid.
/nginx/o/2019/12/19/12821748t1hfbf5.jpg)
«Tänapäeva Mehhiko ala vallutamine oli inimkonna ajaloos pöördeline sündmus. Need laevad, millega Cortés ja ta mehed saabusid, on kultuurikonflikti sümbolid,» selgitas allveearheoloog Frederick Hanselmann.
Selle aasta alguses nõudis Mehhiko president Andres Manuel Lopez Obrador, et Hispaania vabandaks Mehhiko põliselanike ees julmuste pärast, mida konkistadoorid nende esivanemate kallal toime panid.
Hernán Cortés (1485 Medellín Hispaania – 2. detsember 1547 Castilleja de la Cuesta, Hispaania) oli Hispaania maadeavastaja ja vallutaja, kes on peamiselt tuntud asteekide impeeriumi alistajana.
/nginx/o/2019/12/19/12821761t1h06ca.jpg)
1522 kinnitas Hispaania kuningas Carlos I Cortési Uus-Hispaania kuberneriks.
Peagi tekkisid Cortésil keskvõimuga vastuolud, Carlos I vabastas ta kuberneri kohalt ning järgnevalt hakkas Cortési elu allamäge minema.
Ta oli küll jõukas, ent kaotas igasuguse poliitilise mõju. Elu lõpupoolel elas ta Hispaanias.
1547. aastal plaanis ta uuesti minna Ameerikasse, kuid haigestus düsenteeriasse ja suri. Teiste allikate kohaselt jõudis ta siiski Uus-Hispaaniasse ning haigestus ja suri oma sealsetes valdustes, olles enne legitimeerinud oma kolm last indiaanlannaga.