Merlyn Uusküla kritiseerib apteegireformi: suurim kaotaja on tavaline Eesti inimene

Merlyn Uusküla. Foto: Konstantin Sednev

Sügisel emaks saanud lauljatar Merlyn Uusküla kritiseeris Facebookis apteegireformi, mille tagajärjel kannatavad tema arvates tavalised Eesti inimesed.

«Selle apteegireformi taustal on minu meelest veider, et ei küsita, mida tavainimene sellest arvab, keda see temaatika kõige rohkem tegelikult puudutab. Mulle näiteks väga meeldib, et Eestis on väga palju apteeke ja neid leidub n-ö igal nurgal.

Arvan, et olen elu jooksul külastanud kõiki siinseid ketiapteeke ja MITTE KUNAGI pole mulle keegi midagi pähe määrinud, vaid pigem on antud soovitusi mitme toote vahel ja alati uuritakse väga täpselt, mille jaoks midagi on vaja.

Samuti meeldib mulle, et apteek on kui pood, kus on vahel sobivaid pakkumisi ja turunduslikke nüansse mulle kui kliendile, millest inimene võidab. See teebki minu kui tarbija jaoks apteegist apteegi, et saan kõik kätte ühest kohast ning saan ka asjatundja soovitusi samast kohast erinevate teemade osas.

See, et Eestis kaob sellisel kujul kokku 318 apteeki ja ketiapteegid peavad enda turu loovutama sunniviisiliselt ära, ei ole minu meelest õige. See on ettevõtluse pärssimine käputäie inimeste huvi tõttu ja tulebki enda ehitatud turgu, kasumit ja kliendibaasi kaitsta, mitte sandikopika eest seda kellelegi kinkida, kuna seadus ütleb nii.

Julgen ka arvata, et ettevõtluskogemuseta proviisor ei suuda paari saadud ettevõtluskoolitusega asendada ketiapteekide suure turundusvõimalustega ja kogemustega mudelit ja ehitada üles kiiresti samaväärne teenus inimestele. See on aastatepikkune töö, et see luua.

Samuti on suur võimalus, et osad apteegid kukuvad üldse läbi tänu kogenematule ärijuhtimisele. Mis siis saab, kui näiteks linna X proviisor otsustab, et temast ikkagi pole ettevõtjat, vaid ta on palgatöötaja tüüp? Kes siis vastutab rahva tervise eest? See pole mingi mängukoht, et katsetame, kas proviisorist saab ettevõtja. Äri on äri ja äri tuleb osata juhtida, ükskõik, kas see on apteek või mõni muu ärimudel.

Suurim kaotaja on siin minu meelest tavaline Eesti inimene, olenemata vanusest ja elukohast. Vaevalt on kellelgi midagi selle vastu, et kodukoha läheduses on üks või mitu apteeki ning see teenus on väga hästi üle Eesti saadaval.

Loomulikult saab osasid apteegikaupu müüa edaspidi rohkem suurtes poodides, mis praktikat on näha paljudes teistes riikides, aga apteegi kui sellise mõte kaob.

See on minu kui tavainimese arvamus, kes ei kuulu ühtegi erakonda, et kellegi seisukohta kaitsta või maha teha.»

Riigikogu lükkas teisipäeval tagasi koalitsiooni esitatud eelnõu, millega oleks tagasi pööratud 1. aprillil jõustuv apteegireform, vahendas Postimees. Neli aastat tagasi vastu võetud seadus näeb ette, et tuleva aasta aprillist ei tohi apteegid kuuluda ravimite hulgimüüjatele, kõik apteegid peavad kuuluma vähemalt 51 protsendi ulatuses proviisoritele ning haruapteegid ei tohi jätkata tegevust üle 4000 elanikuga linnades.

Apteegireformile on toetust avaldanud proviisorite koda. Hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus on jällegi olnud seda meelt, et apteegireformi ei peaks praegusel kujul ellu viima.