:format(webp)/nginx/o/2019/12/17/12816801t1h4021.jpg)
Kreeka Patrase ülikooli allveearheoloogid uurisid Vahemere keskosas Joonia saarestikus merepõhja, kasutades selleks sonarit ja tehisintellekti pilditöötlustehnikaid.
VIDEO ⟩ Vahemere keskosast leiti suurim Vana-Rooma laevavrakk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad leidsid umbes 2000 aastat tagasi uppunud Vana-Rooma laeva, millega veeti arvatavalt veini ja oliivõli, teatab cnn.com.
Arheoloogide arvates võis tormine meri sellele laevale saatuslikuks saada ja selle tõttu ei jõudnud ta sihtsadamasse, vaid uppus millalgi 100 eKr kuni 100 pKr.
Uurimine näitas, et see laev on seni leitud Rooma impeeriumi aegsetest laevadest kõige suurem, olles 35 meetrit pikk ja sisaldades umbes 6000 amforat.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/17/12816767t1he221.jpg)
Iidse laeva jäänused asuvad Kreeka lääneranniku Joonia saarestiku Kefallonia saare juures 60 meetri sügavusel.
Patrase ülikooli esindaja George Ferentinose sõnul on varem leitud Vahemerest kolm suurt Vana-Rooma laevavrakki, kuid nüüdne leid on suurim.
«Laeva uppudes paiskusid amforad merepõhja, kuid need ei läinud katki, vaid säilisid aastasadu, olles nüüd laevakujuliselt, kui enamik puidust on hävinud. Selle laeva leidmine annab viiteid, kust kulgesid iidsed mereteed ja millistes sadamates kaubeldi. Samuti näitavad laeva ehituslikud nüansid, millisest sajandist see pärit on,» selgitas Ferentinos.
Ta jätkas, et suur osa Vahemerest leitud Rooma laevadest on 15 meetrit pikad, seega on 35-meetrine rekordiliselt pikk laev.
Allveearheoloogide sõnul on Vana-Rooma laevu sonari abil raske leida, sest nad on tavaliselt meresetete ja taimestikuga kaetud.
Leitud laev asub Kefallonia saare Fiskardo sadamast 2,5 kilomeetri kaugusel. See lubas arheoloogide arvata, et Fiskardo sadam mängis Vana-Rooma kaubanduses tähtsat rolli.
Arheoloogide sõnul ei tõsta nad laeva säilinud puidust osi üles, küll aga kaaluvad amforate pinnale toomist ning uurimist, kas neis anumates on vein, oliivõli, pähklid, nisu või oder.
Arendajad loodavad teha vanast laevavarakist sukeldumiskoha.
2013 ja 2014 tehti Kefallonia saare juures merepõhja uuringuid, milles leiti Teise maailmasõja ajal uppunud sõjalaevu, kuid mitte Vana-Rooma laevu.
Kefalloniá on Kreekale kuuluv saar, olles Joonia saartest suurim.
Saare pindala on 781 ruutkilomeetrit ja kõrgeim punkt on Ainose mägi, mille kõrgus on 1628 meetrit.
Saare keskus on Argostol ja suurim sadam asub Samis. Saare peamine elatusala on turism.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/17/12816804t1h0d5f.jpg)