:format(webp)/nginx/o/2019/12/18/12820193t1hc261.jpg)
Mehhikos Jojutla piirkonnas tegutseb kurikuulus treeninglaager, kus mehi õpetatakse juba verinoorelt tapma. Teismelisena kuritegelikku karjääri alustanud Mehhiko palgamõrvar on nüüd pooli vahetanud ja avaldas New York Timesile üksikasju tapjakoolitusest ja Mehhikos käivast narkosõjast. Need on lood, mis pole nõrganärvilistele.
«Kui paljud teist on varem kellegi tapnud?» küsis üks juhendajatest. Kuulajate hulgast tõstis käe paar inimest.
Seejärel näitasid koolitajad kohaletulnutele maas lebavat laipa. Üks neist viskas lähedal seisnud mehele matšeete. «Tükelda see keha,» käskis instruktor. Värvatu seisis aga soolasambana paigal. Instruktor ootas pisut, kõndis hirmunud mehe selja taha ja tappis ta lasuga pähe.
Järgmisena ulatas instruktor terava matšeete kiitsakale teismelisele, samal ajal vaatasid teised tummaks lööduna toimuvat pealt. Teismeline ei kõhelnud. Ta sai lõpuks võimaluse tõestada, et on sobilik olema palgamõrvar – sicario, nagu loo peategelane ise ütleb.
See oli noore mehe võimalus pääseda raha ja võimu juurde ning teenida teiste austus. Ta tahtis olla kardetud seal, kus hirmul pole kohta.
«Ma tahtsin olla psühhopaat, tappa halastamatult ja olla maailma kardetuim sicario,» kirjeldas endine Mehhiko kardetuim palgamõrvar emotsioone, mis teda teekonna alguses valdasid.
Nii nagu teised narkokartellid, saatis ka Guerreros Unidos soovijaid mägedesse treeninglaagrisse.
/nginx/o/2019/12/17/12817467t1hd0f9.jpg)
Noore poisina kujutas ka loo peategelane ette, kuidas kulgevad välitreeningud, milline on hommikujooks ja sihtmärgi tabamise praktika.
Keha tükeldades üritas aga tulevane sicario lihtsalt oksendamise tungi maha suruda ja teha, mida kästi. Ta sulges silmad ja lõi pimesi. Ellujäämiseks tuli kursil püsida. Iga treeninguga kadus temast osa hirmust ja empaatiast.
«Nad võtsid minust ära kõik inimliku ja muutsid mu koletiseks,» ütles mees.
Mõne aasta jooksul sai temast üks surmavamaid palgamõrvareid Mehhiko Morelose osariigis. 2017. aastal, olles vaid 22-aastane, oli ta osalenud enam kui sajas mõrvas. Ametivõimude kinnitusel oli neist mõrvadest peaaegu kaks tosinat sooritatud Moreloses.
Kui politsei ta samal aastal kinni nabis, võinuks ta rohkem kui 200 aastaks vangi minna. Kuid selle asemel, et tapja vastutusele võtta, nägid võimud temas hoopis tööriista, mille abil kartelli seestpoolt lammutama hakata.
Endisest palgamõrtsukast sai mitteametliku politseioperatsiooni keskne tegelane, kes aitas lammutada Morelose lõunaosas tegutsevat kartelli. Tema abiga vahistati ja mõisteti süüdi kümmekond kartelliliiget.
Politseiuurijate jaoks oli mees tõeline kullaauk, täielik mõrvatööstuse leksikon. Sicario jaoks oli koostöö valitsusega aga päästerõngaks.
/nginx/o/2019/12/17/12817509t1h5a6c.jpg)
Loomulikult ei olnud Mehhiko õigussüsteem selliseks koostööks valmis. Riigil on föderaalsel tasandil ainult üks ametlik tunnistajakaitse programm ja seda usaldavad väga vähesed õiguskaitsjad. Lekked, korruptsioon ja ebakompetentsus on programmi häbisse jätnud.
Morelose endine politseiülem Alberto Capella soovis aga toimivat tunnistajakaitseprogrammi, mida ta saaks kasutada oma osariigis organiseeritud kuritegevuse purustamiseks.
Nii tegi Capella lihtsalt omaenda salajase improviseeritud strateegiaga programmi, mille kohta ütlevad endised justiitsametnikud, et tegemist on «seaduste venitusega».
Kuid kui Capella nägi, et seaduse piirimail töötamine oli ainus viis organiseeritud kuritegevuse probleemiga võitlemiseks, tundus õigluse eest maksmine väike hind.
«Me pidime midagi proovima,» ütles aastate eest ise palgamõrvarite rünnaku üle elanud Capella. «Me ei saanud seal lihtsalt tegevusetuna istuda.»
Sicario teekond mõrtsukast riigitunnistajaks
The New York Postis avaldatud lugu on koostatud avalike dokumentide, vähemalt tosina tunnistajakaitseprogrammi külastuse ja 17 kuu jooksul tehtud intervjuude põhjal, mis tehti mehe, tema perekonna, ametnike ja teiste palgamõrvaritega.
See pakub haruldase võimaluse piiluda Mehhiko killerite maailma ja näitab, kui kaugele on ametnikud valmis minema, et kurjategijaid peatada.
Täna tapetakse Mehhikos rohkem inimesi kui kahe viimase aastakümne jooksul, mil riigis hakati selle kohta statistikat pidama. Kartellid võitlevad üksteisega narkootikumide müügi ja USAsse suunduvate salakaubaveo marsruutide kontrollimise üle, samal ajal kui Mehhiko relvajõud võitlevad kõigi nende vastu.
/nginx/o/2019/12/17/12817517t1hb09c.jpg)
Tapmised on muutunud nii tavaliseks, et riik on nende suhtes üha tuimemaks muutunud. Iga mööduv aasta toob kaasa rekordilise hulga vägivalda koos selle järjest piinavamate väljendustega.
13 aastat tagasi alanud narkosõjas, mille vastast võitlust toetab ka USA, on vägivallateod muutunud järjest hullemaks. Nende kõige taga on aga just sarnased palgamõrtsukad nagu selle loo peategelane, kelle ümber endine politseiülem Capella oma tunnistajakaitse programmi on loonud.
Võimuesindajatel puudub aga varustus ja võimalus selle kõige peatamiseks. Seega otsustaski endine politseiülem Capella, et pole muud varianti, kui töötada seaduse piirimail.
Kahe mehe sõlmitud leping oli lihtne: sicario andis tunnistuse oma endiste seltsimeeste ja ülemuste vastu, kus ta kirjeldas detailideni halastamatu kartelli sisemist toimimist. Vastutasuks sai ta võimaluse olla vaba mees, kelle vastu ei esitata ühtegi süüdistust.
Ei mingit paberimajandust. Ei mingeid allkirju. Mitte ühtegi viidet sellele, et ta vajab tunnistajakaitseprogrammi abi. Lihtalt üks härrasmeeste kokkulepe, nagu asjasse pühendatud seda ise nimetavad.
«Seal ei olnud midagi mõelda,» meenutas sicario. «Ma ei tahtnud kogu oma elu vanglas veeta.»
2019. aasta alguses osutus koostöö sicario'ga aga niivõrd tõhusaks, et politsei värbas mehe abiga enda poolele rohkem kui tosin kartelli kuulunud kurjategijat ning pakkus neile kohaliku vangla juures olevas päevinäinud hoones peavarju.
Uute politseiga koostööd tegevate endiste kartelliliikmete abil mõisteti süüdi sada inimest ning seeläbi vähenes vähemalt mõneks ajaks riiki laastanud tapmiste, inimröövide ja väljapressimiste laine.
Mehhikos muutus küll vägivald järjest tavapärasemaks, kuid Moreloses oli see mõneks ajaks lakanud. Aasta alguses tapeti Mehhikos iga päev ligi sada inimest, sageli olid tapatööd nii võikad, et ületasid kujutlusvõime piirid.
Lahenduse on neist juhtumitest leidnud aga vähem kui viis protsenti. Capella sõnul võib sellise statistika juures väita, et Mehhiko on andnud põhimõtteliselt loa tappa.
Capella loodud tunnistajakaitseprogrammis on aga võimalus teha seda, millest sajad teised korrakaitsjad vaid unistavad. Tänu seaduse piirimail olevale programmile on võimalik tabada ja kinni võtta palgamõrvarid, kes vastutavad riiki tabanud tapatalgute eest.
Narkokartellide viimase aja riigis võimutsemise suurimaks näiteks võib tuua oktoobris toimunud kokkupõrget, kui sajad Sinaloa kartelli relvamehed piirasid päise päeva ajal sisse Culiacáni linna ja sundisid võimuesindajaid varem kinni peetud narkoparun «El Chapo» poega neile loovutama.
/nginx/o/2019/10/18/12665492t1h84dc.jpg)
Mehhiko võimsamad narkokartellid
Mehhiko narkosõda nõuab igal aastal tuhandete inimeste elu, tihti kannatavad ka tavakodanikud, sest rivaalitsevad jõugud peavad veriseid lahinguid nii politseiga kui ka omavahel.
BBC kaardistas tänavu osktoobris Mehhiko suurimad kartellid, kes lisaks narkokaubandusele on ka poliitilise korruptsiooni, palgamõrvade ja röövimiste eest vastutavad.
Sinaloa kartell
/nginx/o/2019/12/18/12818416t1h1098.jpg)
Sinaloa kartell on USA valitsuse andmetel maailma suurim narkokaubandusega tegelev kuritegelik organisatsioon. Selle asutas 1980ndate lõpus kurikuulus narkoparun Joaquin Guzmán ehk El Chapo. Mehest on kirjutatud mitu raamatut ja tehtud teleseriaale.
Guzmini valitsemise ajal sai Sinaloa kartellist suurim USAd narkootikumidega varustaja. 2009. aastal pääses Joaquin Guzmán hüüdnimega El Chapo Forbes’i maailma rikkamate meeste edetabelisse. 701 kohale platseerunud Guzmáni vara väärtust hinnati toona enam kui miljardi dollari suuruseks.
Mõni aeg tagasi pandi El Chapo USAs 30 aastaks vangi. Mõjuvõimas narkoparun mõisteti süüdi vähemalt kümnes kuriteos, muu hulgas rahapesus ja narkokaubanduses.
Teda süüdistati sadade tonnide kokaiini USAsse eksportimises. Sealhulgas heroiini, marihuaana ja metamfetamiini tootmises ning levitamises.
Lisaks süüdistati meest palgamõrvarite kasutamises «sadade» mõrvade, kallaletungide, inimröövide ja konkurentide piinamiste läbiviimisel.
Mehel õnnestus küll 2015. aastal Mehhiko vanglast tunneli kaudu põgeneda, kuid hiljem ta siiski vahistati. USAle anti ta välja 2017. aastal.
Jalisco uue põlvkonna kartell
2010. aastal asutatud kartell on suurim ja agresiivseim vastane Sinaloa kartellile. Grupeering on aastatega üle Mehhiko jõudsalt laienenud ja kartelli väärtuseks arvatakse olevat umbes 20 miljardit dollarit.
Kartelli juhib Ruben Oseguera ehk El Mencho, kes on endine politseinik ja üks Mehhiko tagaotsitumaid mehi.
Tema eest on välja pandud 10 miljoni dollari suurune pearaha.
USA valitsuse andmetel on Jalisco kartell üks peamisi kontinendi sünteetiliste narkootikumidega varustaja.
Samuti varustab kartell suurt osa Euroopat amfetamiiniga.
Teadaolevalt on tegemist Mehhikos tegutsevatest kartellidest kõige jõhkramaga.
Kartelli liikmed on sõjaväekopteri õhutõrje granaadiga alla tulistanud, tapnud hulga võimuesindajaid ja rivaalide hirmutamiseks riputanud ohvrite surnukehi sildade külge.
Gulfi kartell
Gulfi kartell on üks Mehhiko vanimaid kuritegelikke grupeeringuid, mis asutati 1980ndatel. Lisaks kokaiini ja marihuaana USAsse smugeldamisele tegeles grupeering koostöös Colombia kartellidega ka heroiini ja amfetamiini turustamisega.
1990ndatel teenis kartell narkokaubandusega igal aastal umbes miljard dollarit. Võrgustik andis paljudele poliitikutele altkäemaksu, mistõttu ei tekkinud neil võimuesindajatega probleeme.
Kartelli juhtis algselt Juan Garcia Abrego, kellest sai esimene Mehhiko narkoparun, kes jõudis FBI kümne tagaotsituma kriminaali nimekirja.
Mees vahistati 1996. aastal ja talle mõisteti USAs eluaegne vangistus.
Tema pärija Osiel Cardenas Guillen ehitas üles kartelli sõjaväelise tiiva. Ta värbas mitmeid korrumpeerunud erivägede sõdureid ja lõi kartellile senisest veelgi vägivaldsema kuvandi.
Lõpuks moodustasid endised erivägede sõdurid eraldiseisva rivaalitseva kartelli.
Cardenas arreteeriti 2003. aastal ja ta mõisteti 25 aastaks vangi.
Tema vend ja kartelli tippjuht Ezequiel Cardenas Guillen tapeti 2010. aastal Mehhiko vägedega toimunud tulevahetuses.
Seejärel jagunes kartell eri juhtide all mitmeks fraktsiooniks.
/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)