ARVUSTUS ⟩ Variety kriitik «Tõest ja õigusest»: jääb tunne, et sügavam lugu ei pääsenud ekraanile (2)
/nginx/o/2018/09/21/11433508t1h23df.jpg)
17. detsember 2019, 12:46
/nginx/o/2019/12/17/12816373t1he355.jpg)
Mainekas filmiajakiri Variety avaldas eile arvustuse Oscaritel parima rahvusvahelise filmi n-ö poolfinaali jõudnud Eesti auhinnakandidaadile «Tõde ja õigus».
Filmiajakirjanik Jay Weissberg (kes korraldab muuhulgas maailma suurimat tummfilmide festivali Pordenone Silent) kirjutab arvustuses lahti filmi peamised tegelaskujud ning laias laastus ka nende peamise rolli ja filosoofilise tausta kogu süžees. Kriitik kiidab Tanel Toomi julgust võtta ette rahvuslik suurteos ning saada sellega hakkama lugupidavalt ja samas tagada hea teostus. Kiita saavad ka operaator Rein Kotov (ja «1944») ning kunstnikud.
«Kodutöö» ära teinud ajakirjanik on kursis, et tegu on Eesti Vabariigi sajandipidustusteks valminud filmiga (mainitud saab ka eelarve maht) ning märgib (kas kiituse või laitusena, oleneb, kuidas vaadata), et nii kaaluka rahvusliku huvi puhul on loomulik, et filmile on omased väga «standardse vormiga» arhetüübid. Et film oli omal maal kassahitt, ei pane ajakirjanikku imestama, küll aga ei usu ta filmi laiemasse levikusse.
Sisu poolest tunneb ajakirjanik ära filmi peamise iva ehk põhjamaise mehe emotsionaalse reserveerituse ja oma maa tunnetuse seose rahvusliku uhkuse ja ajalooga. Ka kristluse teema on ajakirjaniku meelest filmis oluline, et arvustuse autor tunneb, et see teema jäi filmis poolikuks ja täielikult läbi uurimata.
Weissberg on filmi suhtes selgelt lahkesti meelestatult, sest ka peamisele kriitikale vaevub ta ise selgituse andma: ju ei mahtunud suur kirjandusteos kogu sügavuses ekraanile lihtsalt ära.
«Üllatuslikult – filmi pikkust ja korduste hulka (maastikuvaated või suhete järjepidev karmistumine) arvestades – ei hakka film venima. Seda suuresti tänu heale näitlejate valikule, kes suudavad oma rollides pühendunult veenvalt mõjuda, ehkki kujutavad monumentaalseid kirjanduslikke tegelaskujusid, mitte niivõrd nüansseeritud, lihast ja verest tegelasi. Vaid neile, kes on romaaniga tuttavad, saab ilmseks, mis filmist puudu on, kuid keeruline on vabaneda tundest, et selle filmi pinna all on palju sügavam ja haaravam tekst, millest on filmi alles jäänud vaid loo põhielemendid, mida on üritatud polsterdada mõningate tavapäraste sotsiaalfilosoofiliste teemadega,» kirjutab kriitik.
