Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

TULNUKATE LASERID Kas kummalisi valgussähvatusi uurinud astronoomid leidsid tõendeid maavälisest elust? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kosmiline valgus. Pilt on illustreeriv
Kosmiline valgus. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Rootsi Stockholmi ülikooli ja Hispaania Instituto de Astrofísica de Canarias astronoomid uurisid kummalisi valgussähvatusi, mis nende arvates võivad olla märgid maavälisest intelligentsest elust.

Teadlaste arvates võib see valgus viidata tulnukate energiaseadmetele või kosmilistele kommunikatsioonilaseritele, teatab express.co.uk.

Astronoomid on juba mõnda aega jälginud kaugete tähtede juures tekkivaid valgusmuutusi. See on pannud nad pead murdma, kuid seni ei ole lõpuni selge, millega võib olla tegemist.

Astronoomid arvasid, et selline valgus pärineb astrofüüsilistele seadustele alluvast, kuid samas äärmuslikust allikast, kuid nüüd, pärast rohkem kui sajal korral sellise valguskiire nägemist ei osata seda enam selgitada. «Selle valguse puhul tuleb väljuda tavalise astrofüüsika raamidest ja suunata pilk maaväliste kõrgtehnoloogiliste tsivilisatsioonide suunas,» teatasid uurijad.

Nad avaldasid oma uurimuse kokkuvõtte väljaandes Astrophysical Journal. Valguse mõistatuse lahendamiseks võtsid nad appi vanad militaarsed kosmosevaatluse kaardid, millest vanimad on pärit 1950. aastatest.

Nad võrdlesid neid ajaloolisi vaatlusi tänapäevaste taevavaatlustega, otsides füüsilisi näitajaid, mis hõlmaksid tähti, mis näivad olevat Linnuteelt kadunud.

Osa Linnuteest vaadantuna Maalt. Fotol vasakul on näha ka meteoriiti.
Osa Linnuteest vaadantuna Maalt. Fotol vasakul on näha ka meteoriiti. Foto: Blaine McCartney/AP/Scanpix

«Kaduva tähe või tähe, mis hakkab järsku paistma, leidmine oleks väärtuslik avastus ja annaks uusi astrofüüsilisi andmeid peale selle, mida me täna teame,» ütles Hispaanias Kanaari saartel asuva Instituto de Astrofísica uurimiskeskuse projektijuht Beatriz Villarroel.

Tavaliselt muutub surev täht aeglaselt valgeks kääbuseks või plahvatab supernoovana.

Uurijate arvates võib kaduv täht osutada millelegi muule, kas uuele astrofüüsikalisele nähtusele või universumis aset leidvale maavälisele tegevusele.

Ainus selgitus sellise kaduva tähe jaoks oleks «ebaõnnestunud supernoova», mis teoreetiliselt juhtub siis, kui väga massiivne täht langeb musta auku ilma, et oleks plahvatanud, kuid need juhtumid on väga haruldased.

Vene ja Iisraeli miljardär Yuri Milner lõi käe Briti astrofüüsiku Stephen Hawkingiga, et leida ja luua kontakt maaväliste intelligentsete elusolenditega. Amüotroofilise lateraalskleroosi all kannatanud Hawking suri 14. märtsil 2018.

Kuigi tulnukate otsimisega on intensiivselt tegeletud alates 20. sajandi algusest, ei ole seni ühtegi kindlat tõendit nende eksistentsi kohta.

Tulnukad. Pilt on illustreeriv
Tulnukad. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Astronoomide teatel on olemas 16 märki, mis suure tõenäosusega kinnitavad maaväliste intelligentsete olendite eksistentsi.

«Võimalikud seletused kummalise valguse kohta on, et need on tähtedevahelised kommunikatsioonilaserid või Dysoni sfääride energiaseadmed ja kommunikatsioonimehhanismid. Teoreetiliselt on tulnukad ehitanud tähe ümber kera, et sealt energiat saada. Mõlemad variandid on hüpoteetiliselt võimalikud, kuid  nende kohta puuduvad kindlad tõendid,» selgitasid astronoomid. 

Dysoni sfäär. Pilt on illustreeriv
Dysoni sfäär. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Teadlased on uurinud 15 protsenti võimalikest kandidaatobjektidest ja leidsid umbes 100 objekti, mida nad nimetasid «punasteks siirdeobjektideks». Mõned neist käituvad väga dramaatiliselt, muutudes järsku mitu tuhat korda heledamaks.

Astronoomid loodavad käivitada uue projekti, kasutades amatöörastronoomide andmeid ja tehisintellekti, et vaadata läbi veel 150 000 teadaolevat kandidaattähte.

Tagasi üles