:format(webp)/nginx/o/2019/12/16/12815677t1hfaf9.jpg)
Briti arheoloogide sõnul oodatakse tänapäeval läbi korstna saabuvat jõuluvana, kuid sajandeid tagasi kartsid inglased, et korstnast võib tulla hoopis nõid, kes võib palju kurja teha.
Sajandeid tagasi kasutati nõidade peletamiseks kummalisi komponente sisaldavaid nõiapudeleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõia peletamiseks pandi korstnasse mingi anum, milles olid naelad, nõelad, klaasikillud ja õngekonksud ja veel palju muud, et need nõiale kahju tekitaksid, kirjutab yle.fi.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/16/12815673t1ha079.jpg)
Selliseid nõiapeletid on Lõuna- ja Ida-Inglismaalt leitud üle 100, osa neist on klaaspudelid, osa keraamilised nõud. Nende anumate kohta on kümneid ülestähendusi.
Neid nõiapudeleid on nii muuseumides kui erakollektsioonides, kuid suur osa neist on oletatavalt kadunud. Neid on võidud leida vanade majade renoveerimisel, kuid need on ära visatud.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/16/12815671t1hfd57.jpg)
Hiljuti leiti selline pudel Watfordist, olles üsna hiljutine nõiapeletaja, sest see on tehtud 1830. aastatel.
Enamik nõiapeletajatest pärineb 16. ja 17. sajandist, kuid neid pudeleid pandi korstnasse veel ka 20. sajandil.
«Euroopas oli nõiakartmise kõrgaeg 16.–18. sajandini. Siis oli sadu viise, kuidas end nende kurjadeks peetavate olendite vastu kaitsta, kuna nad võisid tekitada haigusi ja halba õnne,» selgitasid ajaloolased.
Nad lisasid, et vana uskumuse kohaselt tuli nõida võimalikult palju vigastada, et ta ei saaks halba loitsida. Selleks tehti naelad ja nõelad enne pudelisse panemist teravaks ning lisati klaasi- ja keraamikakilde.
Inimesed panid nõia ligimeelitamiseks pudelisse ka osi endast: juukseid, küüsi, hambaid ja uriini.
Mitut sellist nõiapudelit on uuritud. Ühe kohta saadi teada, et pudeli täitja oli ahelsuitsetaja, sest pudelis olnud uriinis oli nikotiini. Sõrmeküünte hea seisnud näitas, et see mees oli ühiskonnas kõrgel positsioonil ja tal oli palju süüa.
Pudelitest on leitud ka väävlit, mida seostatakse piiblis põrguga ning veini, mis oli viide joobes olekule.
Londoni arheoloogiamuuseumis (MOLA) on käimas projekt, milles analüüsitakse kõigi teadaolevate nõiapudelite sisu ja vaadatakse läbi ajaloolised materjalid nende pudelite kohta.
Ajaloolased loodavad saada teada, millal täpselt inimesed hakkasid massiliselt nõidu kartma ja nende vastu end pudelitega kaitsma.
MOLA teadlase Nigel Jeffriesi arvates ei kaitsnud inimesed erinevaid asju sisaldavate pudelitega end alguses nõidade eest, vaid loitsisid nende abil pikka iga, tervist ja õnne.
Nõiapudelite traditsioon ei olnud veel 20. sajandil välja surnud. 1980. aastatel leiti Thamesi jõe juurest ravimipudel, milles oli münt, hammas, paberisse pandud metallitükk ja aednelgiõli.
Sellise sisu oleks saanud panna ka varasematel sajanditel, kuid pudel oli plastist ja 20. sajandi toode.