Peksab, järelikult armastab 5 korda, kui oleme vist Mart Helmet valesti mõistnud

Copy
Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme.
Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Soome valitsust ja peaministrit solvanud Eesti siseminister Mart Helme ütles, et tema väljaütlemised olid tegelikult mõeldud hoopis tunnustusena. Selle info valguses vaatasime üle Helme varasemad skandaalid, et selgitada välja, keda ta veel salamisi tunnustanud on.

Siseminister Mart Helme ütles eile TRE raadios põhjanaabrite uue valitsuse kohta, et punased üritavad Soomet likvideerida ning kritiseeris 34-aastast peaministrit Sanna Marinit. «Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige,» ütles Helme.

Täna selgitas siseminister, et tegemist oli hoopis tunnustusega. «See konkreetne lause Soome peaministri kohta, mida teie olete tõlgendanud kui sellist alandavat, olen mina tõlgendanud tegelikult kui tunnustavat. Kui tunnustust, et madalalt, sotsiaalselt tasandilt on võimalik töötada ennast üles ka tipp-poliitikasse,» vahendas Helme sõnu Postimees.

Selle info valguses on sobilik üle vaadata, kas oleme ka siseministri varasemaid väljaütlemisi valesti mõistnud ning tema tunnustusi solvanguteks pidanud.

1. Tallinna ülikooli hobusevargad

EKRE esimees ütles juuni lõpus, et Tallinna ülikoolis koolitatakse hobusevargaid. Kuigi ülikool kaalus Helme vastu kohtusse minemist ning teadlased taunisid siseministri sõnavõttu ühispöördumises, on võimalik, et tegu oli hoopis peidetud tunnustusega.

Kuigi maailmas on hobusevargused ka tänapäeval küllalt sagedased (maailmas varastatakse aastas hinnanguliselt 40 000 hobust, vahendas thehorse.com), on see kunst üha keerulisem, kuna Euroopa Liidus peavad kõik pärast 2009. aastat sündinud hobused kiibistatud olema. On selge, et nii suure looma salajane transportimine on niigi raske töö.

Seda enam on märkimisväärne, et Tallinna ülikool hoiab elus traditsioonilist varguse liiki, mis on 20. sajandi algusest saati olnud hääbumas. Hobusevargused olid maailmas enne autode laiemat levikut väga tavapärased.

Helme väljaütlemine on kõige suurem tunnustus ülikooli juhtkonnale, kes suudab rasketes oludes selle valdkonna spetsialiste hankida. Elu24 andmetel pole maailmas ühtki teist ülikooli, mis hobusevargaid välja koolitaks, ehkki tuleb tunnistada, et kinnitust ei leidnud ka Helme väide, et Tallinna ülikool seda teeb.

Kas tõesti oleme Mart Helme väiteid kogu selle aja valesti mõistnud?
Kas tõesti oleme Mart Helme väiteid kogu selle aja valesti mõistnud? Foto: Tairo Lutter/Postimees

2. NATO ja plaan B

Novembris ütles Helme Soome ajalehele Ilta-Sanomat, et NATO on kriisis ning Eesti valitsus valmistab ette plaani B, juhuks kui allianss ei suuda oma ülesandeid täita. Kuigi ajakirjandus tõlgendas väljaütlemist kui NATO-vastast kriitikat, võib seda pidada sõbralikuks toetuseavalduseks.

Nagu on selgunud Helme hilisematest sõnavõttudest, on ta kogenud kakleja ja paljudele peksa andnud, mistõttu võib arvata, et just EKRE esimehe löögirusikas on see, mis NATO kriisist päästaks.

Ka psühholoogid ütlevad, et kui tahad probleemi lahendama hakata, tuleb esmalt probleemi tunnistada, nii et NATO raskustest rääkimises pole midagi negatiivset. Pigem näitab see abikäe ulatamine siseministri ja NATO tugevat sõprust ning soovi katsumustest üheskoos üle olla.

3. Neegrite pea on õõnespuidust

2018. aasta mais ütles Helme, et Tallinnas on plahvatuslikult kasvanud neegrite hulk. Sellele järgnes lugu, kuidas Helme pidi ülikoolis õppejõuna mustanahalisi õpetama. «Kuulake, see on täispuit!» ütles ta ja koputas kõrtsilauale. «Aga kui neile vastu pead koputada, siis on see õõnespuit!»

Kuigi Helme sõnavõttu peeti solvavaks, võib arvata, et EKRE esimees soovis tegelikult levitada sõnumit «Erinevus rikastab» – iga puit on väärt puit. Õõnespuidust saab luua trendikaid sisekujunduse elemente (näiteks lauajalgu), samuti surfilaudu või kasutada seda parfüümide ja ehete pakendamisel.

Pole kahtlust, et puidul ja metsal on ajaloo vältel olnud eestlaste elus väga suur roll ning see on osa meie rahva identiteedist. Kõik tarekesed, kus meie esiisad on üles kasvanud, on tehtud puidust, nagu ka õllekapad (mis on samuti õõnsad), millest eestlased on aastasadu rõõmu ammutanud. Niisiis on iga eestlase jaoks puiduga võrdlemine suurim kompliment, mida teha saab.

Tegelikult on puit ka tänapäeval see, mis teeb eestlasi rikkaks, sest see on väga oluline ekspordiartikkel.

4. Eestivenelased on Kremli loodud vähkkasvaja

Mullu sügisel nõudis Helme riskikontrolli võõrpäritoluga riigitöötajatele. «Selle asemel et Kremli loodud vähkkasvajaga võidelda, jahivad meie praegused julgeolekutöötajad 100-aastaseid Sinimägede veterane ja olematuid natse,» rääkis Helme riigireeturitest.

Kuigi esimese hooga võib tunduda, et Helme kritiseeris julgeolekuorganite tööd, peitub selleski väljaütlemises kindel ja konkreetne tunnustus. Helme väitest nähtub, et Kremli loodud vähkkasvaja on ilmselge vastane, millega võidelda, kuid KAPO on võtnud ette märkimisväärsemalt suurema katsumuse: jahtida 100-aastaseid Sinimägede veterane, keda on kahtlemata raske leida, kuna enamik neist on surnud.

Veelgi raskem on teine ülesanne, millega KAPO Helme sõnutsi tegeleb, jahtida olematuid natse, kuna võimatu on kinni püüda midagi, mida olemas pole. Niisiis peegeldub Helme sõnavõtust hoopis sügav tunnustus julgeolekuorganite üle mõistuse keeruliste tööülesannete suunal.

5. Kersti Kaljulaid on ülesköetud naine

Tänavu mais jalutas president Kersti Kaljulaid koduvägivallas süüdistatud minister Marti Kuusiku ametisse nimetamise ajal ruumist välja, mispeale kutsus Helme presidenti emotsionaalselt ülesköetud naiseks. Värske siseministri väidetavalt seksistlikku väljaütlemist kajastasid ka The New York Times, Washington Post ja The Guardian.

Nagu ka siin artiklis välja toodud sõnavõtud on tõestanud, on Mart Helme emotsionaalselt ülesköetud mees, mistõttu on ebaõiglane arvata, et tema kommentaar Kaljulaidi suunal oli mõeldud kriitikana. «Ma ei ole mitte närviline, vaid ma olen kirglik,» on Helme enda kohta öelnud ning sellest saab selgelt järeldada, et poliitik peab kirglikkust – teisisõnu emotsionaalset ülesköetust – positiivseks ilminguks ning miks mitte ka tunnustuseks.

Fototõestus, et Kaljulaid ja Helme saavad tegelikult hästi läbi.
Fototõestus, et Kaljulaid ja Helme saavad tegelikult hästi läbi. Foto: Sander Ilvest/Postimees
Tagasi üles