Senegalis pani koraaniõpetaja tunnist puudunud õpilase jalad raudu

Senegali koraanikooli õpilased. Pilt on illustreeriv Foto: JOE PENNEY/REUTERS/Scanpix

Lääne-Aafrikas Senegalis Ndiagnes karistas koraanikooli õpetaja tunnist puudunud õpilast, pannes ta jalad raudu ja tekitades sellega kohalikes viha.

Pealinnast Dakarist 180 kilomeetri kaugusel asuva väikelinna elanikud märkasid novembri lõpul poissi, kellel olid jalarauad, teatab observers.france24.com. Nad tegid lapsest fotod ja video, mille postitasid sotsiaalmeediasse. Vaatepilt tekitas üleriikliku pahameele koraanikooli õpetaja vastu. Pilte teinute ja neid kommenteerinute sõnul eiras õpetaja inim- ja lapseõigusi.

Juhtumisse sekkus politsei, kes vahistas koraanikooli direktori Cheikhouna Guèye, kellele kohus määras tingimisi karistuse, üle kuulati ka poisi vanemad.

Senegalis on 94 protsenti elanikest moslemid ning fundamentalistlikul islamirühmitusel moslemi vennaskond on selles riigis palju võimu. Seal on sadu koraanikoole, kus õpib kümneid tuhandeid õpilasi.

Eelkõige maapiirkondade vaesed pered saadavad oma pojad koraanikooli, et neist vabaneda. Poisid põgenevad sageli koolist, kuna seal on väga karm kord, õpilasi karistatakse kehaliselt ja sunnitakse kooli jaoks kerjama. 

Moslem lugemas koraani. Pilt on illustreeriv Foto: ISMAIL TAXTA/REUTERS/Scanpix

Aafrika inimõiguslaste arvates sandistatakse neis koolides õpilasi nii vaimselt kui ka füüsiliselt. «Koraanis ei ole kirjas, et kedagi, kaasa arvatud lapsi tuleks karmilt karistada,» teatasid inimõiguslased.

Senegallased on Ndiagnesi poisi juhtumi puhul jagunenud kaheks: ühed pooldavad õpilaste julma karistamist, teised on selle vastu.

Senegali koraanikoolide ühenduse juht Moustapha Lô asus kooli ja direktori kaitsele. «Koraanikoolid pakuvad head haridust ka kesistest oludest lastele. Neile on kooli poolt nii haridus, toit kui ka elupaik,» teatas Lô.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International Senegali esindaja Seydi Gassama sõnas, et koraanikoolid toodavad vaimselt vigaseid noori, kes peavad sageli tänavatel kerjama.

«Varem ei ole ilmunud fotosid jalaraudadega koraanikooli õpilastest. Tundub, et see karistamismeetod on koraanikoolides levinud. Selline orjalik karistamine tuleb kohe lõpetada,» sõnas Gassama.  

Koraan on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhamedile ajavahemikul 610– 632 pKr. Sõna «koraan» täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini kasutatakse «(ette) lugema», aga mõnes allikas on seda tõlgitud kui «koguma» või «kokku siduma».

Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks ning kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta, mis on Meka või Mediina. Suurade pikkus on väga erinev: alguses on peatükid pikemad, lõpupoole lühemad.

Suurad jagunevad värssideks. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi ning lühimad, 103., 106. ja 108. peatükk ainult 3 värssi.

Facebooki pilte vaata siit.