Austraalia Griffithi ülikooli teadlased uurisid 2017. aastal Indoneesias Sulawesi saarel leitud koopajoonistust, mis on tehtud paleoliitikumis umbes 44 000 aastat tagasi, olles maailmas tõenäoliselt üks vanemaid koopajoonistusi.
PILDID JA VIDEO ⟩ Inimkonna ühel vanemal koopajoonistusel on näha kujumuutjatest kütte ja loomi
Sel joonistusel on kujutatud kujumuutjatest inimesi, mis teadlaste arvates võib olla joonistajate viide üleloomulikule ja jumalikule, teatab bbc.com.
See iidne joonistus, mille pikkus on 4,5 meetrit, asub Sulawesi liivakivist Leang Bulu Sipong 4 koopas. Selle jälile jõudis Indoneesia teadlane Pak Hamrullah, kes märkas kõrgel koopaava ja ta ronis mööda viigipuud sinna.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/13/12808840t1h34f7.jpg)
Ta saatis sellest pildid Austraalia Griffithi ülikooli teadlasele Adam Brummile, kelle sõnul vajus tal neid pilte nähes suu lahti ja ta ütles üllatusest midagi roppu.
Uurimine näitas, et koopajoonistuse teinud kasutasid tumepunast pigmenti. Joonistusel on näha vähemalt 8 väiksemat inimsesesarnast figuuri, kelle käes on odad ja köied kuue looma jahtimiseks. Kaks neist loomadest on tüügassead ja neli on kääbuspühvlid, keda kohalikus keeles nimetatakse «Anoa».
«Kääbuspühvlid on väikesed, kuid jahimeeste poolt nurka aetuna võivad olla väga ohtlikud ja rünnata. Sain Sulawesi saare kohalikelt teada, et jahimehed on neid loomi jahtides alati väga ettevaatlikud, sest võivad ise nende ohvriks langeda. Neil pühviltel on selline maine, et Indoneesia kaitsevägi pani oma soomustransportöörile nimeks Anoa,» selgitas Austraalia teadlane Adam Brumm.
Meeskond analüüsis maalile tekkinud kaltsiiti, milles sisalduv radioaktiivne uraan laguneb aeglaselt tooriumiks. Teadlastemeeskond mõõtis nende elementide erinevate isotoopide taset.
Nad leidsid, et see kaltsiit hakkas moodustuma vähemalt 43 900 aastat tagasi ja kahel pühvlil olev kaltsiit on vähemalt 40 900 aastat vana.
Ainuüksi Sulawesil on umbes 242 iidsete joonistustega koopaid või varjualuseid ning igal aastal avastatakse uusi paiku.
Brumm jätkas, et iidsel pildil on kujutatud jahimehi looma koonu ja kärsa, linnu noka ja sabaga. Need on kujumuutjad, keda maailma erinevates religioonides peetakse jumalateks, vaimudeks või esivanemate hingedeks.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/13/12808904t1he7c8.jpg)
«Euroopas on teadlased uurinud pikka aega iidsetel joonistustel olevaid kujumuutjaid, kuna need on vanimad tõendid inimeste abstraktse mõtlemise kohta. Need kujumuutjad on ka viide varasele vaimsusele, religioossusele ja üleloomulikesse jõududesse uskumisele,» jätkas austraallane.
Seni vanim teadaolev kujumuutja kuju leiti Saksamaalt, see on 40 000 aasta vanune kassi peaga inimkuju.
Brumm lisas, et varased inimesed näitasid sellistel koopajoonistustel oma elu tähtsaid aspekte ja eelkõige on need seotud jahiga.
«Saab kindlalt öelda, et Indoneesia Sulawesi saarel oli 44 000 aastat tagasi üsna kõrgelt arenenud kultuur, kuna tegeleti kunstiga,» sõnas Brumm.
Tavaliselt on sellised jahitseenid 14 000 – 21 000 aasta vanused, kuid Indoneesiast leitu on neist üle kahe korra vanem.
Seni vanim teadaolev Euroopa koopajoonistus asub Hispaanias El Castillos ja selle vanus on umbes 40 800 aastat.
Teadlaste sõnul näitavad uurjmised, et koopa- ja kaljukunst ei arenenud samm sammult, vaid sellised joonistused tekkisid erinevates kohtades erineval ajal.
Indoneesia koopajoonistus ei ole kõige vanem, sest kõige vanemaks peetakse Lõuna-Aafrikast 2018 leitud joonistusefragmenti, mille vanus on 73 000 aastat.