Austraalias New South Walesis on juba mõnda aega kestnud maastikupõlengud, millest vaid osa on tuletõrjujate kontrolli all. Paksu suitsu on mattunud ka riigi pealinn.
PILDID JA VIDEO ⟩ Need on sõna otseses mõttes hingematvad kaadrid suitsu mattunud Sydneyst
Põlengutest tekkivad suitsupilved on jõudnud Austraalia suurimasse linna Sydneysse, kus õhk on suitsu ja põlenguosakeste tõttu muutunud saastunuks ja mürgiseks ning selle sissehingamine võib tekitada terviseprobleeme, teatab afp.com.
Suits peitis ära ka Sydney kuulsa ooperimaja ja Harbour Bridge’i silla ning nähtavus on alla 100 meetri.
Meteoroloogide teatel on mõnes paigas õhukvaliteet lubatust kuni 10 korda madalamal ehk õhk on väga saastunud.
Suitsu tõttu on katkenud praamiliiklus ja Sydneys asuvad õppeasutused sulgesid mõneks ajaks uksed, kuna suits käivitas pidevalt tuletõrjealarme.
Suitsu tõttu käivitusid alarmid ka näiteks New South Walesi tuletõrje peamajas ja väljaande Sydney Morning Herald toimetuses, millest töötajad evakueeriti.
Tervishoiuspetsialistid soovitavad inimestel olla siseruumides, kus on korralik ventilatsioon ning kanda väljas olles nina ja suud katvat maski.
Sellest hoolimata on neid, kes suitsuse õhu peale vilistavad. Üks neist oli paar, kes abiellus 10. detsembril suitsuses Sydney sadamas.
Lisaks Sydneyle on Austraalia idarannikul veel mitmed paigad suitsust saastatud. «Suits on nii paks, et see tekitab terviseprobleeme. Tundub, nagu oleksime mõnes arenguriigis, kus see on igapäevane nähtus,» sõnas New South Walesi keskkonnakaitse spetsialist.
Austraalia meteoroloogiateenistuse teatel on selle nädala teises pooles oodata tugevat tuult, mis peaks Sydneys suitsu mõnevõrra hajutama.
New South Walesi tuletõrjujate teatel on selles osariigis praegu umbes 80 maastikupõlengut, naaberosariigis Queenslandis on neid paarkümmend.
Sydneyst loodesse jääval alal on suurpõleng, mis on sealses rahvuspargis hävitanud puud ja taimestiku 320 000 hektari suurusel alal.
Kliimateadlaste sõnul algavad Austraalias kuivusest ja kuumusest tingitud maastikupõlengud aina varem ja mida aasta edasi, seda võimsamad nad on, olles selge viide kliimamuutusele.