:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12797235t1hf9ee.jpg)
Reisikanal Travel Channel koos Florida rahvusvahelise ülikooliga uuris Ameerika Ühendriikide Oregoni metsas, kas seal võib elada legendaarne suurjalg, inglise keeles Bigfoot. Valmis saade, mis kannab pealkirja «Expedition Bigfoot» (Ekspeditsioon suurjalg).
Viimase 50 aasta jooksul on USA lääneosariikides nähtud kummalist inimahvi või hominiidi sarnast karvast olendit rohkem kui 10 000 korral, teatab livescience.com.
Suurjalg on Põhja-Ameerika vaste lumeinimesele, keda on nähtud maailma erinevates paikades.
Selle müütilise olendi olemasolu on uurinud isegi USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI), mis avaldas oma uurimuse esmakordselt 5. juunil 2019.
FBI failide kohaselt saadeti neile 1977 uurida 15 karva, mille päritolu oli kahtlane, kuid uurimine näitas, et tegemist oli siiski hirvekarvade, mitte suurjala karvadega.
Nüüd võtsid suurjala uurimise USA loodeosas ette reisisaatejuhid koos teadlastega, kuna seal on leidnud aset umbes kolmandik suurjalaga kohtumistest.
Uurimismeeskond, kelle seas olid ka primatoloogid, olid Oregoni metsades kolm nädalat, et saada kummalise olendi kohta kasvõi mingi tõend.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12797237t1h1639.jpg)
Meeskond analüüsis arvutialgoritmi alusel nii oletatavaid jalajälgi kui ka elupaiku 36 000 hektari suurusel alal ning nad salvestasid helisid ja häälitsusi, mida juba varem on seostatud suurjalaga.
Teadlased peavad saadud materjali veel analüüsima, et olla kindlad, kellega tegemist olla võib, kuid nad ei välista, et tegemist võib olla seniteadmata primaadiliigiga.
Suurjalga on enamjaolt kirjeldatud kui ahvisarnast pikka kasvu karvast olendit, kes kõnnib kahel jalal.
Primatolooogide sõnul vastab sellisele kirjeldusele eelajalooline ahv Gigantopithecus, kes elas sadu tuhandeid aastaid tagasi Kagu-Aasias. Selle liigi esindajad olid 3 meetrit pikad ja kaalusid 270 kilogrammi.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12797332t1ha8f4.jpg)
Põhja-Ameerikas, kaasa arvatud Oregoni aladel oli siis jääaeg ning seal elasid karvased mammutid ja ninasarvikud. Samas puuduvad fossiilsed tõendid, et nende loomadega samal ajal elas seal lisaks inimestele veel teisi primaate nagu näiteks suurjalg.
Oregoni ekspeditsioonimeeskonda kuulunud primatoloogi Mireya Mayori sõnul on võimalik, et Põhja-Ameerika metsades elutseb seniavastamata suur primaat. «Kui loomadel või olenditel on piisavalt süüa, varjualust ja eluala, mis neid inimestest eraldab ja kuhu inimesed ei satu, siis nende eksistents on täiesti võimalik,» selgitas Mayor.
Ta lisas, et kuulus primatoloog Jane Goodall ütles 2002. aasta intervjuus, et suurjala olemasolu ei saa välistada, kuigi tema kohta andmeid napib. «Oleks väga romantiline, kui nad olemas oleksid. Olen alati tahtnud, et nad oleks päris,» teatas tuntud ahviuurija.
Mayor avastas 2001 koos kolleegidega uue hiirleemuri liigi, mille esindajad kaaluvad umbes 55 grammi. Ta selgitas, et sellistel väikestel loomadel on end kerge peita, kuid isegi suured primaadid, kaasa arvatud suurjalg, saab end paksus metsas inimeste eest väga hästi peita.
«Olen uurinud primaate pikka aega ja inimahvid oskavad end hästi peita. Uurisin madalikugorillasid, kes elavad tihedas taimestikus ja väldivad inimesi iga hinna eest. Mul oli siiski võimalus pääseda gorilladele lähedale, olles näiteks 270-kilogrammisest suurest isasest vaid meetri kaugusel,» meenutas teadlane.
Mayor vaatas primatoloogina üle kogu materjali, mis puudutas suurjalgade ja lumeinimeste nägemist ning alati oli kirjeldus sama: suur, pikka kasvu, kahel jalal liikuv primaadisarnane karvane olend.
«Kui olime Oregoni metsades, siis õnnestus meil jäädvustada umbes selline olend videole. Ta oli väga suur ja liikus ahvi kombel. Minu jaoks oli see video kõige selgem tõend olendi olemasolu kohta,» sõnas Mayor.
Mayor jagas videot kolleegiga, kes samuti uurib maailma erinevates paikades elavaid primaate ja teab nende eluareaale. «Ta vaatas videot, oli täiesti selle lummuses ja nõustus, et midagi sellist on tõesti olemas,» lisas primatoloog.
Suurjala olemasolu lõplikuks tõestamiseks on siiski vaja leida kas surnukeha või saada geneetilist materjali, kudesid, nahka, karvu ja väljaheiteid.
Kuigi on kümneid tõendid nende olendite jalajälgede kohta, ei ole ka nende autentsust suudetud lõpuni tõestada.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12797275t1h3785.jpg)
Suurbritannia Londoni Queen Mary ülikooli paleontoloogi David Horne sõnul on uue primaadiliigi olemasolu tõestamiseks vaja seda liiki teaduslikult kirjeldada ja saada holotüüp ehk tüüpisend – konkreetne isend, kes on tunnistatud uue liigi kõige tüüpilisemaks ja kelle põhjal on seda liiki esimest korda kirjeldatud.
«Uue liigi kirjeldamine nõuab ka käitumise, anatoomiliste ja geneetiliste omaduste üksikasjalikku kirjeldust, mis kinnitavad looma ainulaadsust ja eristavad teda lähedastest sugulastest,» teatas Horne.
Seni on suurjala kohta olemas vaid teda näinute kirjeldused, fotod ja videod ning mõned karvad ja jalajäljed, mis väidetavalt kuuluvad lumeinimesele.
2014 uuris rahvusvaheline teadlastegrupp 36 karva, mis väideti olevat suurjalalt, kuid laboriuuring näitas, et need kuulusid pesukarudele, hobustele, hirvedele, lehmadele, koiottidele, Malaisia taapirile ja isegi inimesele.
Siiski oli ka kaks karva, mis ei kuulunud mitte ühelegi primaadile ega inimesele. Mitu DNA-uurigut näitas, et tegemist võib olla tundmatu liigi karvadega.
Seega ei saa välistada, et nii USA Oregoni kui ka veel teistes Põhja-Ameerika metsades elutseb primaat, kes oskab end väga hästi peita.
Lisaks USAle on suurjalga/lumeinimest nähtud ka Kanadas, Nepalis, Hiina, Indias, Venemaal, Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas.
Esimene ülestähendus Põhja-Ameerikas suurjala kohta pärineb 1811. aastast Kanada lääneosast, kui kaupmees David Thompson leidis Jasperi linna lähedalt lumest mitu suurt jalajälge, mis olid väidetavalt üle 40 sentimeetri pikkused.
Teadaolevalt nähti esimest korda suurjala sarnast olendit 1884. aastal Briti Columbias Yale'i lähedal, kui rongireisijad nägid pikkade kätega inimesesarnast olendit, kes oli kaetud paksu musta karvkattega.
Kõige tuntum tõend suurjalast pärineb 20. oktoobrist 1967. aastast, kui Roger Patterson ja Robert Gimlin said pikka kasvu suure tumeda karvaga olendi filmilindile California kirdeosas Bluff Creeki jõe juures.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/09/12797295t1h5458.jpg)