Roomlased jõid end haigeks, sest nende veinis oli...

19. sajandi joonistus Vana-Rooma pidustusest

FOTO: akg/North Wind Picture Archives/akg/Scanpix

Arheoloogiliste leidude ja ülestähenduste kohaselt jõid vanad roomlased mürgist veini, milles oli suures koguses pliid.

Osa ajaloolasi on seisukohal, et pliimürgistus tegi roomlased vaimselt ebastabiilseks ja aitas kaas Rooma impeeriumi kokkuvarisemisele, teatab ancient-origins.net.

Arheoloogid leidsid Rooma impeeriumi Briti provintsi kaubanduslinnast Londinumist, mis on tänapäeva London, 30 inimese luud. Need inimesed elasid seal 1.–3. sajandil pKr.

Teadlaste sõnul tekib mürgistus, kui täiskavanud inimese 1 detsiliitris veres on 5 mikrogrammi pliid. Uuritud vanades luudes leiti pliid märgatavalt suuremas koguses ehk 14,4 mikrogrammi. 

Luuleidude kohaselt kannatasid Rooma ajal Londinumis elanud inimestest üle pooled pliimürgistuse käes. Ka teistes Rooma impeeriumi paikades jõid inimesed pliiga veini ja neil tekkisid mürgistusnähud. 

Varem arvati, et roomlastel tekkis pliimürgistus seetõttu, et nad kasutasid pliist relvi, nuge, ehteid ja lauanõusid. Nüüd on teada, et nad jõid pliid ka koos veiniga sisse.

Vana-Rooma mosaiik, millel on amfora ja peeker.

FOTO: akg-images / Gilles Mermet/Scanpix

Roomlased kasutasid veini magusamaks tegemiseks pliiatsetaati, mis on väga mürgine pliisool. Sajandite jooksul on pliiatsetaati nimetatud erinevalt, roomlased kasutasid selle aine kohta ka nimetust Saturni sool, näiteks 18. sajandil nimetati seda Goulardi jahuks.

Arheoloogide sõnul on pliiatsetaat tervisele väga kahjulik, kuid roomlased eirasid seda ja kasutasid kui kunstlikku magustajat. Vana-Rooma kirjameeste kirjutiste kohaselt teadsid roomlased, et pliiatsetaat on mürgine, kuid kuna see tekitas magusa maitse, siis jätkati aine tarbimist.

Kunstlikust magustajast kirjutasid näiteks Rooma kirjamehed Plinius vanem, Cato vanem ja Columella. Nende kirjutiste kohaselt tootsid roomlased kääritamata viinamarjamahla keetmisel siirupit, millest saadi looduslikku suhkrut. Kui mahla vähendati algsest kogusest pooleni, nimetati seda defrutumiks, kui aga veerandini, siis kandis see nimetust sapa.

Mahla keedeti anumates, mis olid tehtud pliisulamist ning pliiosad sattusid keetmisel mahla sisse. 

Ühe allika sõnul oli pliiatsetaadist magustaja avastamine juhus. Roomlaste vein oli üsna hapu ja nad üritasid leida aineid, mille abil jooki magusamaks muuta. Rooma veinivalmistajad katsetasid erinevaid koostisosi ja valmistamistehnikaid. Mingil ajahetkel proovisid nad järelejäänud kääritamata viinamarjamahla keeta pliikannudes. Kui ettevõtlikud veinivalmistajad märkasid, et selle protseduuriga saadakse kõige magusam siirup, otsustasid nad hakata seda ainet tootma suurtes kogustes.

Vana-Rooma amforad, milles hoiti veini

FOTO: akg / Bible Land Pictures/akg /Scanpix

Roomlased leiutasid viisi, kuidas teha pliiatsetaat kristalliliseks aineks ja see aine sai igapäevaseks maitseaineks, nagu seda on sool.

Lisaks veinile kasutasid roomlased pliiatsetaati toiduvalmistamisel, eriti magustoitude juures. Vana-Rooma kokaraamatute autori Apiciuse toiduretseptidest viiendikul on üheks aineks pliiatsetaat.

Ajaloolaste sõnul tõi plii liigtarbimine kaasa pliimürgistuste laine. Pliimürgistuse sümptomiteks on oksendamine, tunnetuse kadumine, ärrituvus ja söögiisu kadumine.

Vana-Rooma arstid kasutasid pliimürgistuse kohta sõna «saturnism», mis on viide jumal Saturnile, kes roomlaste arvates oli melanhoolne ja pahur.

Ajaloolaste arvates pidasid roomlased pliid erakordselt kasulikuks, sest ka nende veetorustiku torud olid pliist ning neis torudes voolanud vesi mürgitas roomlasi.

Oli ka roomlasi, kes pidasid pliid ohtlikuks. Nad soovitasid võtta kasutusele terrakotast torud ja loobuda pliiatsetaadi kasutamisest. Mõnes paigas võetigi kasutusele terrakotatorud ja sealse elanikkonna tervis oli mõnevõrra parem, kuid pliiga veinist siiski ei loobutud.  

Hoolimata hoiatustest jätkas enamik roomlastest pliiatsetaadi lisamist veinile ja toidule.

Veini armastanud roomlased tõstsid pidustustel karikad veinijumala Bacchuse auks.

Vana-Rooma veinijumala Bacchuse kuju.

FOTO: Hervé Champollion / akg-images/Scanpix

Plii (vananenud termin: seatina, sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall, mille sulamistemperatuur on 327,46 kraadi ja keemistemperatuur on 1751 kraadi. Plii on halb soojus- ja elektrijuht, kuid kaitseb radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse eest.