/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/06/12791174t1he313.png)
Elu24 reastas muinsuskaitseameti abiga Eesti suurimad aardeleiud. Selgus, et viimase kaheksa aastaga on leidude eest tavalistele inimestele ehk hobiotsijatele välja makstud ligi pool miljonit eurot.
Eesti hobiarheoloogid on aarete eest teeninud pool miljonit eurot (2)
Eestis on hobiotsimine seadustatud alates 2011. aastast ja võrreldes varasema ajaga on riigile üle antud leidude arv hüppeliselt tõusnud,» rääkis Elu24-le muinsuskaitseameti leidudega tegelev nõunik Maria Smirnova.
Tänase päeva seisuga on Eestis üle 600 muinsuskaitseameti otsinguvahendi loaga detektoristi ehk hobiotsijat.
Selleks, et motiveerida hobiotsijaid leide riigile üle andma ja leiukohtadesse hoolikalt suhtuma, et ajaloolastel oleks võimalik ajalugu paremini uurida, on muinsuskaitseseaduses ette nähtud juhtudel korral võimalik maksta hobiotsijatele leiuautasu.
«Oluline on rõhutada, et leiuautasu ei ole palk tehtud töö eest ja arheoloogilised asjad maastikul ei vaja päästmist, parim hoiupaik arheoloogilistele asjadel on endiselt pinnas,» selgitas Smirnova.
Suurimad leiutasud Eesti lähiajaloos
/nginx/o/2013/09/02/2007856t1h55ae.jpg)
Läbi aegade suurim leiutasu, 99 063 eurot maksti välja 2011. aastal Linnakse ehk Raasiku aarde eest. Arheoloogiahuviline mees leidis toona Harjumaal Anija vallas Linnakse külast viikingiaegse hõbeaarde, milles oli kokku 1329 münti ja üheksa hõbeeset. Leidja ei võtnud aaret ise maa seest välja vaid teavitas leiust kohe muinsuskaitseametit.
Loe aarde kohta lähemalt siit.
/nginx/o/2019/12/05/12789419t1h81a5.png)
2015. aastal maksti Kõue teise aarde eest leidjatele tasuks 65 300 eurot. Kõue teine aare, mis leiti 2014. aastal, sisaldas endas 11. sajandi lõpus peidetud 645 münti, ehteid ja toorhõbedat. Mündid olid põhiliselt Euroopa päritolu, Inglise, Taani, Saksa omad, kuid samuti leidusid aarde hulgas mõned araabia denaarid. Aare tuli välja Kõue mõisa maadelt. Kõue-Triigi mõisa peremees on aga teadupärast Eerik-Niiles Kross.
/nginx/o/2019/12/05/12789370t1h3472.png)
2014. aastal maksti 55 000 eurot 2013. aasta sügisel Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast välja tulnud hilisviikingiaegse hõbeaarde leidjale. Mäetaguse aare sisaldas 251 hilisviikingiaegset münti. Leiu alumine osa võeti üles monoliidina ning välja puhastatud poti põhjast leitigi omal ajal sinna pandud mündid.
Neljas suurim leiutasu määrati tänavu juunis Moldova aardele. 2017-2019. aastal toimunud väljakaevamistel avastatud Moldova aarde leidude eest määrati 39 210 euro suurune leiutasu, mida pole veel välja makstud, kuid kindlasti tehakse seda lähiajal. Moldova aare sisaldab 569 viikingiaegset münti ja mündikatket.
2016. aastal avastatud Vaidavere kolmanda aarde eest maksti leiutasu 39 000 eurot. Leid sisaldas üle 1400 mündi, mis olid maapinda sattunud 17. sajandi keskel. Jõgevamaalt Vaidavere külast avastatud mündiaare sisaldas näiteks hõbetaalreid, Moskva tsaaride traatrahasid, Poola-Leedu riigi rahasid, Rootsi münte ja teisi tollal levinud rahasid.
2015. aastal määrati Kõue kolmanda aarde leidjale leiutasuks 26 000 eurot. Need 2014. aastal leitud, kuid juba 11. sajandil peidetud 174 münti asuvad nüüd aga Tallinna Ülikooli arheoloogiateaduskonnas.
Tallinna Ülikooli arheoloogiateaduskonnast leiab aga veel kaks suurt aardeleidu, mis mõlemad leiti 2014. aastal.
Varja kahest aarde- ja peiteleiust esimene sisaldas 50 münti, ehteid, klappkaalude fragmente ja teise leiuga tuli välja 90 münti, toorhõbedat, ja kaaludetaile. Nende kahe leiu eest määrati leiutasu 23 200 eurot.
Teine, Änkküla aardeleid sisaldas endas 11. sajandi lõpust pärit 308 münti, hõbetraadist punutud sõrmust ja ümmargust hõbepleki tükki.
Selle leiu eest maksti leiutasu 18 800 eurot.
/nginx/o/2019/12/05/12789718t1h7587.jpg)
2017. aastal leiti Valgamaalt Purgitsa külast nn Purgitsa kolmas mündiaare, mis sisaldas 16. sajandi lõpust pärit 5007 münti. Leiu eest määrati leiutasuks 14 830 eurot, mis on nüüd hoiul Tartu Ülikooli arheoloogiakogus.
Kõue neljanda aarde eest maksti 2015. aastal leiutasu 12 555 eurot. Leid sisaldas hilisviikingiaegset hõbeaaret, kus oli kokku 103 münti.
Jõgisoo aardeleid, mille leidjale maksti 2016. aastal 10 900 eurot sisaldas 64 viikingiaegset münti.
/nginx/o/2019/12/05/12789399t1h1d66.png)
2013. aastal maksti Kohtla Vanaküla ohverduskohast üle 700 eseme leidjale 10 000 eurot. Esemete hulgast leiti rooma rauaaegsed rauast sirbif, odaotsad, putkkirved ja palju muud.
/nginx/o/2016/06/02/5463109t1h7d7d.jpg)
2016. aastal maksti Soomavere aarde eest 10 000 eurone leiutasu. Leid sisaldas 11. sajandi teisest poolest pärit 186 münti ja hõbeehteid.
Kui nüüd kellelegi tekkis vastupandamatu soov detektoriga pinnast uurima minna, siis tasub tähele panna, et kõik otsingule suunduvad detektoristid peavad ennast eelnevalt registreerima ja esitama 30 päeva jooksul pärast otsingul käimist Muinsuskaitseametile otsinguaruande. Lisaks peab kõikidel otsingule suundujatel olema otsinguvahendi luba. Lube väljastab Muinsuskaitseamet peale seda, kui huviline on läbinud vastava koolituse. «Otsimiseks peab neil samuti olema maaomaniku luba,» rõhutas Smirnova.
Kes ja kuidas leiutasu saab
Juhul kui asju leitakse aga koos arheoloogiga arheoloogilise uurigu käigus, siis leiuautasu ei maksta. «Teaduse rahastamine muinsuskaitseameti eelarvest ei ole võimalik, selleks on teised süsteemid ja allikad,» lausus muinsuskaitseameti arheoloogia valdkonna juht Ulla Kadakas.
Nii ei makstud ka näiteks tänavu septembris Saaremaalt haruldase kuldkäevõru leidnud hobiotsija Jegor Klimovile leiuautasu, sest tegu oli professionaalse arheoloogi korraldatud välitööde käigus leitud leiuga ning sellisel juhul seadus leiuautasu ette ei näe.
Leiuautasud määrab arheoloogiliste leidude eksperdikomisjon, kuhu kuuluvad leiuainest hästi tundvad arheoloogid ja muinsuskaitseameti esindajad, kes on samuti arheoloogid.
«Mündileidude puhul määratakse leiuautasu müntide turuväärtuse suuruses, mis kujuneb legaalsete Lääne-Euroopa mündioksjonite andmebaasi info põhjal,» selgitas Kadakas.
Teiste leidude puhul võetakse arvesse eseme teaduslikku väärtust, kas antud leid viitab seni avastamata arheoloogilisele objektile ning kuidas käitus leidja, kui eseme avastas.
Näiteks on siinjuures määravaks see, millal teavitas leidja muinsuskaitseametit, kuidas dokumenteeris leiusituatsiooni ja kas mõistis õigel ajal, et on vaja lõpetada otsing.
Muinsuskaitseameti eelarves on leiuautasudeks ette nähtud 3500 eurot, ülejäänu tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse reservfondist.
Leiutasud aastate lõikes
* Aastatel 2003-2010 maksti leiuautasusid kokku summas 44 832 eurot. Peale hobiotsimise seadustamist 2011. aastal on hüppeliselt tõusnud nii riigile üle antud leidude kui ka makstud leiuautasude arv.
* Aastatel 2011-2019 makstud leiuautasude arv ületab poole miljoni euro piiri.
* Näiteks 2019. aastal on leiuautasude peale kulunud juba 51 860 eurot. Leiuautasusid on tänavu määratud 43 korral.
* 2011. aastal maksti leiuautasu 101 829 eurot, leiuautasu saajaid oli neli.
* 2012. aastal maksti leiuautasusid kokku 10 865 euro ulatuses, leiuautasu sai seitse inimest.
* 2013. aastal maksti leiuautasusid 20 leiu üleandjale, summas 34 800 eurot.
* 2014. aastal maksti leiuautasu 35 leidjale, autasude summa oli 117 600 eurot.
* 2015. aastal maksti leiuautasusid kokku 108 690 eurot. Leiuautasu saanud leidjaid oli 22.
* 2016. aasta leiuautasude kogusumma ulatus aga 100 475 euroni. Toona sai autasu 54 inimest.
* 2017. aastal maksti aga leiuautasusid vaid 32 630 euro eest. Samas leiuautasu saajaid oli 49.
* 2018. aastal oli leiuautasu saajaid rekordarv - 84. Leiuautasusid maksti välja 27 500 euro ulatuses.