Põhja-Korea liider Kim Jong-un avas 2. detsembril Paektu mäe juures uue linna, mis kannab nime Samjiyon ja kuhu saab elama asuda 4000 peret.
Pildid ja video ⟩ Põhja-Korea liider Kim avas uue «sotsialistliku utoopialinna»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea uudisteagentuur KCNA nimetas uut linna «moodsa tsivilisatsiooni nurgakiviks» ja avaldas fotod, millel on näha Kimi linna avamisel punast linti läbi lõikamas, teatab theguardian.com.
Uus linn on samas ka suusakuurort, sest seal lähedal saab mäesuusatamas käia. Tavalistel põhjakorealastel sinna asja ei ole, sest see on ehitatud kohaliku eliidi ja jõukate hiinlaste tarbeks, kes on Põhja-Korea põhilised turistid.
Linn avati ilutulestikuga ja «suur juht» pidas kõne, kiites linna ehitajaid ja ka ennast, sest tema hoidis silma peal, et linn õigel ajal valmis saaks.
Lõuna-Korea väljaanded nimetavad Samjiyoni «sotsialistlikuks utoopiaks», sest tegemist on klantspildiga, mida Põhja-Korea tahab näidata teistele riikidele. Uued korrusmajad suurte korteritega, hotellid, suusakuurort, kinod, teatrid, ostukeskused ja haiglad ei muuda lääne suhtumist sellesse paariariiki positiivsemaks.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/03/12784613t1ha9c0.jpg)
Linnas on ka Põhja-Korea asutaja Kim Il-sungi suur pronkskuju.
KCNA teatel saab sinna elama asuda 4000 perekonda ning seal on ka sadadel hektaritel laiuv tööstuskeskus.
Samjiyon on Kim Jong-uni üks suuremaid majanduslikke ettevõtmisi, olles osa Põhja-Korea majanduse turgutamise plaanist. Linna ehitamine venis, kuna ehitusmaterjale nappis ja Hiinast ostetud materjalid ei jõudnud õigel ajal kohale. Samuti olid tagasilöögiks lääneriikide poolt Põhja-Koreale tuumaprogrammi tõttu kehtestatud majandussanktsioonid, mille tõttu ei saadud ehitusmaterjali ja muud osta läänest.
Lõuna-Korea andmetel kasutas Kim uue linna rajamisel ära noorte ehitusbrigaade, keda inimõiguslased nimetavad sunnitöölisteks, kuna neile ei makstud palka, nende toit oli väga vilets ning neil tuli töötada üle 12 tunni päevas. Nii mõnigi murdus ränkraske töökoorma all. Ellujäänutele aga tasub see ennast pikemas perspektiivis ära, sest nad saavad pärast 10 aasta pikkust töötamist õiguse astuda parimatesse ülikoolidesse ja saada kommunistliku partei liikmeks.
Pyongyang hoiatas USAd, et neil on veel aeg muuta oma vaenulikku suhtumist Põhja-Koreasse ja on Washingtoni otsustada, millist «jõulukinki» ta Pyongyangilt tahab.