«Jõuluks koju» kampaania võitja on selgunud!

Raadio Elmar saatejuht Henri Laumets "Jõuluks koju" fotosessioonil Tallinna Lennujaamas Foto: Raadio Elmar

Raadio Elmar mängu «Jõuluks koju» võitjaks osutus Ülle Jürgen, kes ootab koju oma tütart. Kampaania raames saadeti toimetusse sadakond kirja, kõige rohkem lugusid laekus Austraaliast.

«Jõuluks koju» on traditsiooniline raadio Elmar jõulumäng, mille ideeks on tuua jõuluks koju üks õnnelik raadiokuulaja või tema lähedane. Ka tänavu aastal oli raadiokuulajate ülesandeks saata lugu endast või oma lähedasest, kes on Eestist eemal ning vajab abi koju tulemiseks. Reisikulude eest hoolitseb Go Travel.

Sel aastal laekus toimetusse 95 kirja. Arvesse läksid need lood, mis saabusid raadiosse ettenähtud tähtajaks, ehk siis 27. novembri keskpäevaks. Kõige rohkem kirju saadeti Austraaliast, kuid palju tuli lugusid ka Ameerika Ühendriikidest, Iirimaalt ning Inglismaalt. «Saime siin toimetuses kirju lugedes nii nutta, kui ka naerda, nii oli tegelikult ka eelmisel aastal. See mängu aeg on huvitav periood siin raadios, «Jõuluks koju» pole sugugi tavapärane raadiomäng, see on midagi palju enamat! Kusjuures, me ei nutnud ainult südamlikkusest, kirjade hulgas oli ka väga humoorikaid lugusid,» sõnas raadio Elmar peatoimetaja Mari-Liis Männik.

Mängu võitjaks osutus Ülle Jürgen, kes ootab koju Ameerikas õppivat tütart. «Ei ole võimalik, et just mina selle võidu sain! Päriselt või!? Ma tahan väga oma tütart koju. Ma ei usu seda uudist hetkel, sest ma pole mitte kunagi midagi võitnud, mitte kunagi! Aga kui ma seda väikest kirja kirjutasin, siis mõtlesin, et äkki seekord õnnestub. Ma olin lapse juures küll kaks aastat tagasi, kuid Kristin pole ise Eestis käinud juba viis aastat, ta väga tahtis jõuluks koju tulla,» sõnas ema Ülle raadio otse-eetris.

Jõuluks koju kampaania võitjad: ema Ülle ja tema tütar Kristin Foto: Erakogu

Ema Ülle kiri, mis ta kampaania raames meile saatis, on allolev:

Tere armsad inimesed,

Olen Ülle, ema, kes ootab väga oma tütart, Kristinit, jõuluks koju. Juba viis aastat ei ole saanud temaga koos jõulukuuske ehtida, piparkooke ja verivorste teha. Neid armsaid hetki meenutan vaid ajast, mil ta kodus, Eestis oli.  Tunnen temast puudust iga päev, aga jõulude ajal on süda eriti igatsev. Suhtleme küll palju telefonitsi, kuid sooje ja siiraid kallisid ei asenda miski.
Ta õpib Ameerikas, Philadelphias ja sealt kojusõit on väga kallis, eriti jõuluperioodil. Kristin tahtis sellel aastal kindlasti koju jõuda, aga nagu eelmised aastad, nii ka nüüd jäid takistuseks kallid lennupiletid. Igatsus ema, venda ja memme näha on suur.
Kindlasti on veel palju emasid, kes ootavad oma last koju, aga mina ootan KÕIGE ROHKEM!
Selline ongi minu lühike kiri ja lihtne soov, veeta jõulud koos oma Kristiniga. Kui mul on õnne ja see soov teie heade inimeste abiga täitub, siis olen ma kindlasti kõige õnnelikum ema maailmas!

Ootan väga
Ülle 

Kuula telefoniintervjuud SIIT: