Pildid ja video: Pariisi oksjon pakub võimalust saada Napoleoni saabaste omanikuks

Prantsusmaa Pariisi Drouot’ oksjonimaja paneb 29. novembril oksjonile keiser Napoleon I ratsasaapad, mille hinnaks arvatakse kujunevat 80 000 eurot.

Oksjonimaja esindajate andmetel kandis Napoleon neid saapaid Atlandi ookeani Saint Helena saarel, kus ta oli pärast Waterloo lahingu kaotust eksiilis, teatab afp.com.

«Napoleon on ka pärast oma surma populaarne ja on palju neid, kes sooviksid saada nende saabaste omanikuks. Napoleonile kuulunud esemetele on alati tehtud kõrgeid pakkumisi, on need siis kas saapad, kübar või mantel,» sõnas oksjonimaja esindaja Alexandre Giquello.

Saapad on Euroopa 40 suuruses ning vastavad Napoleoni saapatellimuste kirjeldustele, mis anti kingsepp Jacques’ile, kelle töökoda asus Pariisis Rue Montmartre'il.

Pärast Napoleoni surma 5. mail 1821. aastal sai nende saabaste omanikuks suurmarssal Henri Gatien Bertrand, kes säilitas neid kui mälestuseset.

1800. aasta ratsamaal Napoleonist.

FOTO: akg-images / Rainer Hackenberg/Scanpix

Suurmarssal andis need saapad skulptor Carlo Marochettile, kes kasutas neid Napoleoni ratsaskulptuuri loomisel.

Marocehtti poeg andis Napoleoni saapad 20. sajandi alguses Prantsuse skulptorile Paul le Roux’le, kelle pere käes olid need saapad seni.

Le Roux’d panid saapad nüüd oksjonile.

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (15. august 1769 Korsika Ajaccio – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ning 13. märtsist – 22. juunini 1815.

Maal, millel on Napoleon 1814. aastal Fontainebleau lossis.

FOTO: akg-images/Scanpix

Napoleon üritas oma riiki laiendada ja alustas vallutussõdasid, mis läksid ajalukku Napoleoni sõdadena. Need olid seeria järjestikkuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Waterloo lahingu, mis toimus 18. juunil 1815, kaotus tõi kaasa Napoleoni languse ja pagendusse saatmise.

Napoleone Bonaparte abiellus 1796. aastal Josephine de Beauharnais’ga (1763–1814), kes oli prantsuse poliitiku ja kindrali Alexandre de Beauharnais’ lesk.  

Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal.

Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega (1791–1847).

Abielust sündis poeg Napoleon Francis Joseph Charles Bonaparte (1811–1832), kes oli 1815. aastal Napoleon II nime all lühikest aega Prantsusmaa keiser.

Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest.

1840. aastal maeti Napoleon sarkofaagis Pariisi Invaliidide kirikusse.

Tagasi üles