/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/27/12771390t1h8fde.jpg)
Kui näiteks Pariisis näeb rahvas Mona Lisa originaali ning Londonis on kõigile vaatamiseks kuninganna Elizabethi ehtsad kroonijuveelid, siis Saaremaalt leitud kuldmadu pannakse seifi ja inimestele näidatakse koopiat. Miks?
Miks peidetakse Saaremaa kuldmadu aastateks seifi luku taha?
Eile avalikuks saanud otsus kuldmadu seifi panna ja rahvale selle koopiat näidata, põhjustas sotsiaameedias arutelu ja tõstatas küsimuse, miks nii tehakse. Rahvas saab ainulaadset leidu näha sel nädalal ainult viis päeva ehk kolmapäevast pühapäevani.
«Pean tunnistama, et otsus kuldmadu seifi peita jääb mõneti arusaamatuks. Kuldmadu oleks ju Kuressaare ja Kuressaare lossi turismimagnet, sellest saaks teha sümboli,» kirjutas ajaloolane ja ajakirja «Diplomaatia» peatoimetaja Erkki Bahovski oma Facebooki lehel.
Ta lisas, et Louvresse minnakse vaatama Mona Lisat, Rijkmuseumi Rembrandti De Nactwachti ja miks mitte minna Kuressaarde kuldmadu vaatama. «Kas see otsus kuldmadu seifi panna tehti mingitel turvakaalutlustele? Et kullast eseme jaoks peaks olema tugevamad turvameetmed ja muuseumil pole neid kuskilt võtta?» küsis Bahovski.
Saaremaa Muuseumi juhatuse liige Rita Valge selgitas Elu24-le, et kuldehe läheb seifi turvalisuse pärast ning seepärast ei saa nad seda rahvale kauem näidata. Hindamatu aarde turvamine on kallis.
Valge ei osanud peast täpset summat öelda, mis haruldase kuldehte eksponeerimiseks kulub, kuid ütles, et selle maksumus on juba praegu umbes 2000 eurot. «Meil ei ole jooksvalt võimalik endale sellist kulu lubada. Juba praegu pidime selleks ajaks, mil kuldmadu väljas on, palkama juurde lisatööjõudu,» tõdes Valge.
/nginx/o/2019/09/23/12588635t1h8745.jpg)
Õnneks ei tulnud muuseumil kuldmao näitamiseks vajaminevaid asju osta, vaid need sai muuseum rentida.
«Kuna oleme tegemas uut püsinäitust, seda küll vast alles nelja aasta pärast, siis saab ehet seal ehk uuesti näha. Aga kas näitusele pannakse originaal või koopia, ei oska ma praegu veel öelda,» rääkis Valge ja lisas, et enne tuleb läbi kaaluda eksponaadi turvalisus ja selle maksumus.
Saali, kus Kesk-Saaremaalt välja tulnud 175 grammine ja 1700 aastat vana maailma mõistes lausa unikaalne kuldehe viieks päevaks välja on pandud, tuleb peadselt Valge kinnitusel hoopiski jõulunäitus.
«Kindlas seifis, kuhu ehte paneme, on meil seda lihtsam valvata. Ja pealegi, ruum, kus ehe praegu on, on järgnevate nädalate jooksul ka jõulupidudeks välja renditud.»
Kultuuriministeeriumist vastati Elu24-le, et nemad otseselt muuseumi töösse ja otsustesse ei sekku, kuid muuseumil on võimalik esitada ministeeriumile toetusetaotlus.
Postimees kirjutas 23. septembril, kuidas kogemused, intuitsioon ja parasjagu õnne juhatasid arheoloogiadoktor Marika Mäe Saaremaal 1700 aasta vanusele ohverduspaigale, kust muude põnevate leidude hulgas tuli päevavalgele Baltimaades unikaalne võru, mille otsas kullast maopea.
Need ehteleiud muudavad märkimisväärselt senist käsitlust meie ajaarvamise esimestest sajanditest Saaremaal ja Eestis.
Saaremaa kuninglik kuldehe
* 8. septembril leidis detektorist ja hobiarheoloog Jegor Klimovar aheoloogiadoktor Marika Mägi juhtimisel tehtud väljakaevamise käigus Saaremaal 1700 aastat vanast ohverduspaigast muude põnevate leidude hulgast kogu Baltikumis unikaalse kullast maopeaotsalise võru.
* Ohverduspaigast kaevati välja üle 70 muistse eseme või esemekatke. Sama paiga teiste leidude hulgas oli kohalikke luksuslikke ambsõlgi, osa hõbedast, osa hõbe- ja kuldplateeringuga.
* 1700 aastat vana kuldehe, mis kaalub 175 grammi, on tõenäoliselt kõige kallim üksikleid materiaalses mõttes, mis Eestis kunagi maapõuest välja on tulnud.
* Kuigi käevõru täpset väärtust ei ole teada, hindab ehte leidnud Klimovar selle väärtuseks 200 000–300 000 eurot.
* Klimov leiutasu riigilt ei saanud, sest tegu oli professionaalse arheoloogi korraldatud välitööde käigus leitud leiuga ning sellisel juhul seadus leiuautasu ette ei näe.