Venemaa teadlased leidsid möödunud aastal Ida-Siberis Jakutski lähedalt igikeltsas mumifitseerunud loomapea, mille nina, karvad ja hambad on hästi säilinud.
Pildid ja video: teadlased murravad pead, kas jääaja elukas oli koer või hunt
Uurimine näitas, et tegemist on koerataolise noore loomaga ja alguses arvati, et ta on hunt, kuid geeniuuringud ei andnud täpset vastust, kas ta on koer või hunt, teatab cnn.com.
Teadlased uurisid looma Rootsi paleogeneetika keskuses ja said teada, et ta ei surnud 40 000 aastat tagasi, nagu esmalt arvati, vaid suri jääajal umbes 18 000 aastat tagasi. DNA-testid ei ole seni andnud kindlat vastust, kas ta on koer või hunt.
«Tavaliselt on koeral ja hundil kerge vahet teha. Sellest loomast saime palju infot, kuid täpne vastus jäi saamata. Seega võib ta olla mõlema looma, koera ja hundi, ühine kauge esivanem,» selgitas Rootis paleogeneetika keskuse teadlane David Stanton.
Teadlased andsid igikeltsast leitud loomale nimeks Dogor, mis jakuudi keeles tähendab «sõber».
Stanton lisas, et loom elas huvitaval ajal, mil toimus nii koerte kui ka huntide evolutsioon.
«Me ei tea seni täpselt, millal hakati koeri kodustama, kuid oletavalt ajal, mil see loom suri. Kuna Siberi igikeltsast leitud eluka liiki on raske kindlaks teha, siis tõenäoliselt on ta korraga nii koer kui hunt,» lisas teadlane.
Teadlased jätkavad tema uurimist, kuna nii saavad uut informatsiooni aja kohta, mil koertest said koduloomad.
Geeniuuringute kohaselt oli tegemist isase loomaga, kuid tehakse veel geeniuuringuid, et saada teada, kas loomal domineerivad koera või hundi jooned.
Arvatakse, et kodustatud huntidest hakkasid arenema koerad. 2017. aasta uuringu kohaselt võis see leida aset 20 000–40 000 aastat tagasi ja koerad pärinevad ühest hundipopulatsioonist.
Oxfordi ülikooli 2016. aasta uuringu kohaselt kodustati paleoliitikumis hallhunte kaks korda, üks kord Aasias ja teine kord Euroopas.