Šveits on tuntud liustike poolest, kuid need on kliimamuutuse tõttu hakanud kiiresti sulama.
Pildid: Šveitsi liustikud enne ja nüüd, mil neid ähvardab lõplik kadumine (2)
Reuters.com pani kokku pildiseeria Šveitsi tuntud liustikest – millised need nägid välja 19. sajandi lõpul ja millised on 2019. aastal.
Kliimateadlaste sõnul on Šveitsis kadunud üle 500 liustiku ning alles olevast 1500 liustikust 90 protsenti sulab suure tõenäosusega selle sajandi lõpuks, kui ei astuta kindlaid samme kliimamuutuse aeglustamiseks.
Liustike sulamine tõstab jõgede ja järvede veetaset, kuna sulavesi valgub neisse. Liustike sulamisega kaasnevad ka kivivaringud ja maastiku muutumine ohtlikumaks.
Üks kliimamuutuse ohvritest on Rhone'i liustik, mille juurde ehitati 1880. aastatel Belvedere'i hotell, sest 19. sajandi lõpul olid liustikumatkad väga populaarsed.
Seda hotelli ja Rhone’i liustiku Furka Passi on näha Bondi-filmis «Goldfinger».
Kui 19. sajandi fotol on näha võimsat liustikku, mille jää on üle 100 meetri paks, siis 2019. aasta fotol on seal karjamaad ja lookleb jõgi.
Veel ühel 19. sajandi fotol on Alpide suurim Aletschi liustik, mille jääkanal suubub allpool asuvasse jääkanalisse. Tänapäeval on jääkanalid niivõrd sulanud, et need ei puutu enam kokku.
«Sisemaal asuvas Šveitsis on kliima soojenemine võrreldes kogu maailmaga kaks korda kiirem ning ainuüksi möödunud aastal kaotasid liustikud 2 protsenti oma jääst,» teatas Šveitsi liustike jälgimisinstituudi juht Mathias Huss.
Instituut on jälginud Šveitsi liustikke 150 aastat.
«Alates jälgimise algusest ei ole varem olnud nii kiiret liustike sulamist,» lisas Huss.
Šveitsis käivitati liikumine Glacier Initiative, milles kodanikud kutsuvad võime üles tegutsema ja rakendama meetmeid, mille abil saaks kliimamuutusi aeglustada ja peatada. Petitsioon, millele on allkirja andnud üle 100 000 inimese, saadetakse võimudele.
Teadlaste sõnul jätkub Alpide liustike sulamine, mis muudab maastikku.