USA aatomipommi saladusi varastanud neljanda nõukogude spiooni isik tehti kindlaks

USA Trinity tuumakatsetus 1945. aastal New Mexico kõrbes Foto: akg-images/Scanpix

Kolm ameeriklasest spiooni varastasid 1940–1948 USA aatomipommi saladusi ja müüsid seda informatsiooni Nõukogude Liidule.

Nõukogude Liit teadis, et USA arendab tuumapomme, kuid nad tahtsid ameeriklastele järele jõuda ja hakata samuti tuumapommi ehitama, luues sellega pinnase külma sõja tekkele, teatab livescience.com.

USA ja Venemaa arhiividokumentidest selgus, et oli veel neljas ameeriklasest spioon, kelle koodnimi oli Godsend ja kes samuti andis venelastele USA salajast tuumapommiinformatsiooni. Selle isiku nimi oli üle 70 aasta saladuses.

Nüüd ilmnes, et see isik oli Oscar Seborer, kes töötas aatomipommi arendamise Manhattani projekti keskuses New Mexicos Los Alamoses.

Aastakümneid ei osatud Seboreri nime seostada infolekkega, kuigi teda on mainitud Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) dokumentides mitmel korral. Manhattani projekti dokumendid avalikustati 2011. aastal ning siis asus neid uurima kaks ajaloolast, John Earl Haynes ja Harvey Klehr. Nad leidsid, et ligi 70 aastat tagasi osutus Seborer riigireetjaks.

Kongressi raamatukogus töötanud Klehr ja Georgia Emory ülikooli õppejõud Haynes on uurinud tuumapommide ehitamist, külma sõja ajastut ja võidurelvastumist ning andnud sel teemal välja mitu raamatut.

Enne Seboreri nime kindlakstegemist oli teada kolm ameeriklasest teadlast, kes Nõukogude Liidule USA tuumapommisaladusi edastasid. Need olid Manhattani projekti juures töötanud David Greenglass, Klaus Fuchs ja Theodore Hall. Neljanda agendi jälile jõuti 1990. aastatel, kui ameeriklased said oma kätte KGB ohvitseride ülestähendused ja dokumendid.

Klehri ja Haynesi sõnul üritasid venelased selle agendi nime igaks juhuks ka pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist saladuses hoida. Ameeriklastele valeinformatsiooni ettesöötmisega tahtsid venelased kaitsta 1990. aastatel aktiivseid agente, kelle seas oli tõenäoliselt ka Oscar Seborer. 

Ajaloolaste sõnul oli Seboreri neljas Los Alamose spioon. Nende andmed tuginevad 2011. aastal avalikustatud FBI ja operatsioon SOLO dokumentidele.

Luureoperatsiooni SOLO, mis kestis 1952.–1980. aastani, kesksed agendid olid kaks kommunistist venda, kes olid tegelikult FBI informaatorid. Mis puudutab Seboreri tegevust agendina ja tema põgenemist Nõukogude Liitu, siis on palju lahtisi otsi.

Klehri ja Haynesi sõnul oli Seborer pärit Poolast USAsse migreerunud juudi perekonnast, mille liikmed oli kommunistid ja seotud nõukogude luurega. Seborer õppis inseneriks ja ta liitus 1942. aastal USA armeega. 1944 saadeti ta Los Alamosesse ja temaga sõlmiti leping, et ta töötab USA tuumaprojekti juures kaks aastat.

Pärast Teist maailmasõda töötas Seborer USA mereväes elektriinsenerina, kuid siis hakkasid ta sõjaaegse tegevuse andmed pinnale tulema. Ülemused teatasid mitmel korral FBI-le, et Seborer võib olla julgeolekurisk, kuid teda seostati pigem USA kommunistide, mitte Nõukogude Liidu heaks luuramisega.

1950. aastatel hakati USAs ajama kommunismisvastast poliitikat ja tekkis makartism ehk USA kõrgete ametnike ja kuulsuste süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti aga salasidemetes kommunistidega.

Seboreril läks jalgealune kuumaks ja ta põgenes 1952. aastal koos venna, vennanaise ja venna ämmaga Moskvasse. Ta suri seal 2015. aastal.

Ajaloolased Haynes ja Klehr said kontakti kommunisti ja advokaadi Isidore Needelmaniga, kelle andmetel oli Seborer Los Alamoses töötades nõukogude spioon. Kui ajaloolased küsisid temalt täpsemaid andmeid, siis jäi Needleman napisõnaliseks ja ütles, et ta ei täpsusta mitte midagi.

Needelman andis siiski vihje Seboreri agendikarjääri kohta, kirjutades ajaloolastele ühe lause: «Seborer lekitas nõukogude agentidele USA aatomipommi saladusi.»

KGB arhiivid avalikustati 2009 ja sealt leiti veel dokumente selle kinnituseks, et Seborer oli neljas ameeriklasest agent, kes lekitas USA aatomipommi saladusi. Dokumentides on kirjeldus USAs Los Alamoses tegutsenud agendi kohta, kelle koodnimi oli Godsend. Teda oli kirjeldatud kui inseneri, kes andis venelastele ameeriklaste aatomipommi saladusi, hiljem töötas ta mereväes.

Godsend ei olnud ainus, ka tema pereliikmed tegutsesid agentidena ja nende koodnimed olid Godfather, Relative ja Nata.

Ajaloolaste sõnul on neil siiski suured infokillud puudu. Nimelt ei ole täpselt teada, millist rolli mängisid Seboreri sugulased spionaažis. «Meil on lisaks Seboreri tegevuse kohta andmeid ka teiste Los Alamose teadlaste Fuchsi, Halli ja Greenglassi kohta, kuid puuduvad detailsed andmed, mida ja kui palju nad venelastele lekitasid,» jätkasid Haynes ja Klehr.

Seboreri panus nõukogude luuresse on teadmata, kuid märkimist väärib, et üks tema matustel osalenu oli Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) esindaja. FSB eeslkäijaks oli KGB.

Manhattani projekt oli Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua riigi esimene aatomipomm. Projekt algas 1942. aastal, kui New Mexicosse Los Alamosesse koondati seni mitmes kohas töötanud teadlastegrupid, kes töötasid Manhattani projekti nime all. 

16. juulil 1945 kell 5.29.45 kohaliku aja järgi viidi New Mexico kõrbes läbi Trinity tuumakatsetus. Vähem kui kuu pärast kasutas USA tuumarelvi Jaapanis Hiroshimas ja Nagasakis.

USA loodud aatomipomm Fat Man, mis visati Jaapani linnale Nagasakile. Foto: akg-images/Scanpix