Selle nädala esmaspäeval 25. novembril viisid vargad Saksamaa Dresdeni lossi Rohelisest võlvist ajaloolisi ehteid ja vääriskive, mille väärtus võib olla 1 – 2 miljardit eurot.
Dresdeni juveelivarguse taga on kuritegelik grupeering? Samas stiilis vargus pandi paar aastat tagasi toime Berliinis
Saksa meedia teatel on Dresdeni barokkaarete vargus Teise maailmasõja järgne suurim kunstivargus.
Saksa politsei uurib juhtumit ja üritab teha kindlaks, kes olid vargad.
Politsei avaldas täna muuseumi turvakaamera video ja kaadreid videost. Neil on näha, et kaks meest tungisid Rohelisse võlvi kaasas taskulambid ja haamrid, millega vitriine lõhkusid.
Vargad tekitasid enne Dresdeni lossi aardekambrisse sisenemist elektrikatkestuse, süüdates lossist 350 meetri kaugusel asuva elektrikapi.
Elektrikatkestusest hoolimata osa turvakaameraid töötas ja meeste tegevus jäi lindile.
Politei arvates oli varastel muuseumi sees käsilane, kes jagas neile infot turvameetmete ja väärisesemete asukoha kohta.
Dresdeni politseijuht Jörg Kubiessan on seisukohal, et varguse taga võib olla kuritegelik grupeering, sest varaste «käekiri» viitab sellele.
Dresdeni politsei kontakteerus juveelivargust uurides Berliini politseiga, kuna seal pandi kaks aastat tagasi toime umbes samasugune vargus.
27. märtsil 2017. aastal viisid vargad Berliini Bode muuseumist 24-karaadise kuldmündi Big Maple Leaf, mis kaalub 100 grammi.
Vargad sisenesid Berliini Muuseumisaarel asuvasse muuseumisse varahommikul redeli abil ja viisid kuulikindla klaasi alt hinnalise mündi kaasa.
Politsei arreteeris selle vargusega seoses neli meest, kes kuulusid Berliini kuritegelikku grupeeringusse. Need mehed anti kohtu alla ja neile määrati vanglakaristus.
3,75 miljonit eurot maksvat münti ei ole seni leitud.
Saksamaa kunstieksperdid arvavad, et vargad võtavad Dresdeni lossi hinnalistelt esemetelt kalliskivid ja müüvad need mustal turul ükshaaval.
Rohelise võlvi juht Dirk Syndram hoiatas, et vargad sellist rumalust ei teeks.
«Need vääriskivid on lõigatud 18. sajandil, mil vääriskive lõigati erinevalt kui nüüdisajal. Nende eraldamine eseme küljest või lõikamine väiksemateks osadeks kahandaks nende väärtust märgatavalt,» selgitas Syndram.
Dresdeni lossis olevale kollektsioonile pani 18. sajandil aluse Saksimaa kuurvürst Augustus II Tugev (1670 – 1733).