Teisipäev lahkab metsikuid loomusi ja loomi ning loomalikkust inimpsüühikas
/nginx/o/2016/11/03/6033625t1h1027.jpg)
26. november 2019, 09:01
/nginx/o/2019/11/26/12765874t1h1948.jpg)
Tänane päev on pühendatud peade murdmisele, millest üks on oma, teine kuulub vaenlasele ning kolmas on lihtsalt osa toiduahelast. Mis meid inimeseks teeb ja mida see inimlik käitumine eneses tegelikult kujutab? Tänased dokumentaalfilmid toovad vastuseid elust enesest ning lõvi südametega antikangelased mängufilmides serveerivad lihtsalt välistavaid variante, mida oma mahlakuses täiel rinnal nautida.
Kogu teisipäevase programmi jahimaadele saab suunduda siin.
Kuue aasta jooksul valminud erakordne dokumentaalfilm toob kinolinadele looduse ja seda reguleeriva toiduahela, kus köie jämedam ots asub üha enam ja kindlamalt inimkonna peos. Lisaks lummavalt detailsetele kaadritele loomadest jälgib film jahimeeste, tõuaretajate, näituste korraldajate ning muidu loomaarmastajate vajaduse ja hoolivuse vahel pendeldavat suhet nendega. “Animus Animalis” on eelmise aasta Leedu üks silmapaistvamatest teosest, mis rahvusvahelistel festivalidel oma originaalse teemakäsitlusega ilma teeb.
Rahvusvaheline esilinastus
Film täis grindhouse’i groteskset ööva, 8 mm filmilindi fetišeeritud võlu, narkootikume, hullumeelsust ja tapatalguid, mida perfektselt maalitud punaste huultega femme fetale korraldab. Teisisõnu, üks korralik art house’i pöörane elamus, mis on omamoodi ka nostalgialaks aegadest, mil kõrge kaelusega pullover ja kaks pakki suitsu olid filmifestivali külastaja vormi küll mitteametlikud, kuid siiski asendamatud osad. Igal juhul, PÖFF on parim aeg ja siinmail üks väheseid võimalusi selline kinokogemus endale põue pista.
Christian Jungerseni 2004. aasta bestselleril põhineva põnevusdraama režissööriks on Taanis korduvalt parima lavastaja auhindadele tituleeritud Jesper W. Nielsen. “Erand” on siinkohal tavapärane näide, et mees teab, mis ta teeb. Korraliku pinevusega täidetud film ühest nelja naise mittetulundusühingust, mis tegeleb esialgu sõjakurjategude uurimisega, kuid pärast ähvarduskirjade saamist muutuvad nad tasahaaval kahtlusalustena üksteise uurimisobjektideks. Sellest hargnevat neli erinevat versiooni tõest loovad hea mõtteharjutuse ja ühtlasi ka põneva vaatamise.
“Iraagi odüsseia” on loodud Šveitsi režissööri poolt, kes toob vaatajateni oma sünnimaa väljakutseid süvitsi minnes. Rahvusvahelistel filmifestivalidel hinnatud Iraagi dokumentaalfilm avab režissöör Samiri kodumaad läbi ühe perekonna, mis muutub 20. sajandi esimese poole tavalise läänelike vaadetega Iraagi keskklassist pärast võimude vahetumist poliitiliseks sihtmärgiks. Visuaalselt küll veidi rabe teostus, kuid sisu see-eest väga rikkalik silmaringi avardaja.
Maailma esilinastus
Üks palavamalt oodatud Vene telesarja maailmaesilinastusi toimub täna PÖFFil. 8-osalise psühholoogilise põnevussarja tegevus algab tavalise päevaga erootikaliini kõnekeskuses, seni kulgeb oma harjumuspärasuses seni, kuni sealsed töötajad saavad kummalise kõne. Teisel pool liini tulevad hääled teatavad, et kõnekeskuses on pomm ja kõik sinna jäänud on nüüd pantvangid. Terroristid nimetavad end Emmeks ja Issiks ja viivad nüüd oma pantvange läbi keerulise psühholoogilise ja füüsilise tuleproovi. Oktoobrikuisel Vene telesarjade festivalil Pilot võitis „Kõnekeskus” ka parima stsenaariumi auhinna.