Arstid: Julian Assange’i tervis on nii halb, et ta võib vanglas surra

Julian Assange pärast Briti politsei poolt kinnivõtmist 2019. aasta aprillis

FOTO: Victoria Jones/PA Wire/PA Images/Scanpix

Rahvusvaheline arstidegrupp teatas, et salastatud informatsiooni lehekülje WikiLeaks asutaja, asustraallase Julian Assange’i tervis on nii halb, et ta tuleks viia kiiremas korras Londoni range režiimiga vanglast haiglasse, muidu võib ta kinnipidamiskohas surra.

48-aastast Assange’i ähvardab seni Ühendkuningriigi poolt USAle väljaandmine, kus talle saab spionaažiseaduse alusel militaarse ja diplomaatilise salainfo lekitamise eest kuni 175 aasta pikkuse vanglakaristuse määrata, teatab theguardian.com.

Rohkem kui 60 arsti saatsid Assange’i tervist puudutava kirja Briti siseministrile Priti Patelile, nõudes ta viimist Londoni kaguosas asuvast Belmarshi vanglast Londoni ülikooli haiglasse.

«Kirjutasime selle avaliku kirja, kuna oleme arstidena Julian Assange’i füüsilise ja vaimse tervise pärast mures,» teatasid 16-leheküljelise kirja kirjutanud Briti, USA, Austraalia, Rootsi, Itaalia, Saksamaa, Sri Lanka ja Poola arstid.

Nad lisasid, et Assange vajab meditsiiniabi, mida saab anda vaid haiglas, kus on kõrgetasemeline aparatuur ning väljaõppinud ja kogenud arstid.

Arstide teatel põhineb nende informatsioon austraallase tervisliku seisundi kohta isikutelt, kes nägid teda 21. oktoobril Londoni kohtus ning ÜRO piinamisvastase eriesindaja Nils Melzeri 1. novembri raportist.

Kohtukunstniku Elizabeth Cooki joonistus Julian Assange'ist 21. oktoobril Londoni Westminsteri kohtus

FOTO: Elizabeth Cook/AP/Scanpix

Melzeri sõnul nägi Assange väga halb välja ja kui ta peab vanglas edasi olema, siis võib see temalt elu võtta. Eriesindaja lisas, et Assange tundus olevat vaimselt kurnatud, kuna tal oli raske küsimustele vastata ja ta ei mäletanud oma sünniaega.

WikiLeaks avaldas Assange’i juhtmisel USA diplomaatilisi ja militaarseid saladokumente, kaasa arvatud neid, mis puudutasid sõjategevust Afganistanis ja Iraagis.

Briti politsei tabas Assange’i selle aprillis, rünnates Londonis asuvat Ecuadori saatkonda, kus austraallane oli elanud ligi 7 aastat, saades 2012 Ecuadorilt asüüli.

Julian Assange pidamas 2012. aasta augustis Londonis asuva Ecuadori saatkonna rõdul kõnet

FOTO: WILL OLIVER/AFP/Scanpix

Rootsi prokurörid ütlesid 19. novembril, et lõpetasid 2010. aasta vägistamisjuhtumi uurimise, kuigi leidsid, et hageja väide on usaldusväärne.

Kaks rootslannat süüdistasid Assange’i, et ta vägistas nad nimetatud aastal. Assange eitab vägistamisi, nimetades neid poliitiliseks kättemaksuks ja katseks teda vaigistada.