Alljärgnev filmivalik toob erinevate lähenemisnurkade kaudu esile fooni, mille taustal igapäevaselt oma olmekohustuses opereerime. Siit leiad maailma erisugustest paikadest kodukinodesse toodud filmid, mis indikeerivad universaalseid ühiskonna allhoovustes hõõguvaid teemasid ning annavad näo ühes mõtteilmadega inimestele ajalookirjutuste faktiliste daatumite taga.
Terve nädala jagu kriitilise mõtlemise territajaid, mis võtavad ette nii ühiskonna kui ajaloo
Kuigi teemasid jagub lõputult, püsib sõel oma lihtsas fikseerituses muutumatuna esmaspäevast pühapäevani. Iga alanud nädala õhtu täidab üks pähkel, mille seast endale huviküllaseim valida ja selle lahtimõtestamisega oma maailmapilti süvendada.
Normile allumatu kihk
Maailma esilinastus
Venemaa piirid on niivõrd üüratuna laiuvad ning sotsiaalne elu nende sees toimib väljast vaadatuna justkui õlitatult normatiivsetes päitsetes. See film on hakkama saanud omamoodi võimatuga — “Mässajatel pole paradiisis asja” ületab ühe täispika kestvuses igasuguse poliitkorrektsuse, soo ja seksuaalse orientatsiooni piirid ning teeb seda sellise sündimatu julgusega, et vaatamiseks on tarvis vähemalt 18 eluaastat isikut tõendaval dokumendil. Kunstilisest aspektist on tegemist aga nii palju enamaga, kui pelgalt provokatsiooniga. Väljapaistev šedööver tänavuses PÖFFi programmis.
Süü süüdistajate ja süüdlaste keskel
Maailma esilinastus
Närvikava pinguldav põnevusfilm, mille tegevus hargneb ühes harilikus esimese klassi inglise keele tundides ja peale tunde toimuva hindamise ajal, kuid sedapuhku on hinnatavaks midagi palju traagilisemat kui kodutööd. Väikese 7-aastase poisi väljendusvõime kirjas ja sõnas pidurdub tundi astudes, kuid toimib igati normaalselt koduseinte vahel. Kas lapsevanemate kahtlused süükoldena näiva õpetaja vastu on pime paranoia või läbinägelik kaitse?
Patukoorma vedu ajaloo vagudes
Traagilise 1941. aasta juunikuu sündmuste keerises tapab filmi peategelane Andrius massimõrva käigus oma juudist naabrimehe. Aastakümned mööduvad ja õiglusmõistmiseta minevik jääb üha kaugemaks, seda kuni 1966. aasta põhjatuna näivast nõukogude ikkest kerkivad saatuslikud sündmused filmistsenaariumina taas pinnale. See meelitab omakorda kohale KGB agendid, kes tsensuuri kaitstes lahendamata mõrvajuhtumi otsa komistavad.
Vangerdus külmas sõjas
Rahvusvaheline esilinastus
Külma sõja südames, 1962. aasta Kuuba kriisi keskmes on poliitilised võimumängud täis põletavaid kirgi, mille käigud kujundavad pea kõiki elu avaldumisvorme. Ajastuportree omamoodi ideoloogilise heitlusena peetavas malematšist USA ja Nõukogude Liidu vahel, mida Lääne suunalt esindab alkoholilembeline Princetoni ülikooli professor ning Ida piirilt kohalik suurmeister Gavrilov. Kahe suurmeistri matši taustal kihav spionaaž muudab aga selle mängu omamoodi geopoliitiliseks lahinguväljaks.
Mahajäetus, mitte mahajäämus
Kus läheb piir kuidagi hakkama saamise ning kiratseva virelemise vahel ning kuidas ulatada abistav käsi? Liigutav draamafilm ääremaast, kus igasugune elu on justkui seisma jäänud. Alles vaid üksik vanaproua, kelle koduloomana peetav ja ainsaks seltsiks olev kana purjus rekkameeste matsuvate hammaste all lõpetab. “Petrooleum” peatub ka Eestis laiuval väga akuutsel väikekohtade väljasuremise teemal ning teeb seda ühtaegu nii delikaatselt emotsioone liigutades kui ka vahetu otsekohese ehedusega.
Korralikud korrale allumatud
“Võidab see, kellel on kõige vähem aega.” Umbes nii võiks kõlada kaasaja moto, mil inimese väärtus on justkui pöördvõrdelises seoses tema vaba ajaga. Julie ja Agnes, kaks pealtnäha kõige vaguramat naist, otsustavad aga eirata sellise elukorralduse reegleid ja teha edaspidi absoluutselt mitte midagi. Lihtsalt, et näha ära, mis siis juhtub. Film, mis puurib ja uurib väga omanäoliselt ühiskonna ootuste järgi elamise malle.
Mõistmine teisel pool reegleid
Moffie ei ole filmi peategelase nimi. See on afrikaanikeelne sõimusõna, mida kasutatakse homoseksuaalide alavääristamiseks. Film, mis viib vaataja 1980. aastate Lõuna-Aafrika rassiliste pingete keerisesse, avab lisaks rindeliinil ennastohverdava sõduri sisemise sõja oma südamesoovide vastu. “Moffie – tõrjutu” režissöör Oliver Hermanus on tänu selle filmile esimene lõuna-aafriklane, kes valiti Veneetsia filmifestivali põhivõistlusprogrammi ja teda peetakse tänaseks üheks silmapaistvamaks Lõuna-Aafrika filmitegijaks.