Krista Aru kirjutas monograafia Jaan Tõnissoni elust: see on põhjalik ülevaade mitmekülgse mehe elust

Krista Aru Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

1919. aasta 18. novembril kinnitati Jaan Tõnisson esimesse valitsusse. Krista Aru kirjutas rahvajuhist ja riigivanemast monograafia - «Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem». See annab põhjaliku ja kronoloogilise ülevaate selle erakordselt mitmekülgse mehe elukäigust. 

Raadio Elmar saates «Päevapüüdja» käis külas ajakirjandusloolane Krista Aru, kes rääkis hiljuti avaldatud raamatust «Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem». 

«Kui ma oleksin elanud ise aastal 1919, siis oleksin hea meelega töötanud ajaleht «Postimees» toimetuses. Tol ajal olid ajaleht «Postimees» toimetusel väga rasked päevad. 18. november 1919. aastal sai nende peatoimetajast ja ajalehe omanikust Jaan Tõnissonist esimest korda Eesti Vabariigi peaminister. Ajalehe toimetuses tekitas see sellist kartust, et kuidas asjad edaspidi toimima hakkavad. Ma arvan, et ma oleksin hea meelega töötanud ajakirjanikuna just nimelt selle ajalehe toimetuses,» kirjeldas Krista Aru.

Aru selgitas, miks ta otsustas Jaan Tõnissoni teekonnast raamatu avaldada. «Jaan Tõnisson on üks neid suuri inimesi, kelle tegevus ja elu on juba sellepärast nii huvitav, et ta jõudis teha kõike. Kui vaadata tema haaret, siis ta kirjutas ilukirjandust, tõlkis ilukirjandust, kirjutas näidendi, arvustusi, tegi ajalehes esialgu kõiki töid, lisaks hakkas ta õhutama enda seltsi tegevust. Ta rõhutas, et koos tegutsedes on Eesti rahval rohkem jõudu ja tahtmist. Mees oli seotud ka teater Vanemuine uue maja ehitamisega, nähes algusest peale seda tegevust suure kunsti templina. Ta ei näinud teatrit vaid teatrimajana, ta soovis sinna ka rahvaülikooli sisse tuua, seda kõike hariduse nimel. Ta oli isik, kes tegi palju ja tahtis palju. Temas oli nii usku ning veendumust, et see väike rahvas suudab midagi suurt ära teha,» rääkis ta.

Aru lisas, et mitmekülgne Tõnisson on saanud inimesena väga erinevaid hinnanguid. «Tõlgendusi on siin palju. Ta ei olnud kindlasti mingi ideaalkuju. Tegelikult ma arvan, et ideaalset inimest polegi võimalik leida. Tõnisson oli oma iseloomult temperamentne ning väga hea kõneleja. Teda kuulati üle Eesti. Suurte ideede ja vaadete olemasolu, oli toona võti, mis andis suurele hulgale inimestest jõudu, tahtmist ja usku. Kokkuvõttes viis kõik selleni, et iseseisev Eesti riik oligi võimalik,» sõnas ta.

Aru avaldatud teos Tõnissoni käekäigu kohta on kirjutatud sadadele lehekülgedele, hõlmates endas kahte köidet. «Ma julgen öelda, et kahte köitesse mahtus ainult ülevaatlik pilt. Seal ma toon välja, mida mees tegi ja millised olid tema põhilised seisukohad. Ta oli karsklane ja alati hariduse usku. Ta uskus ka seda, et ühistegevusel on suur jõud. Ajapikku muutus tema seisukohtade sõnastus lihvitumaks, kuid üldplaanis oli nende sisuline pool muutumatu. Detailseid kirjeldusi nendesse köidetesse ei mahtunud. Vaatasin, et peaks tegema veel kolmteist köidet. Loodan, et nüüd tulevad nooremad, kes võtavad vaatluse iga valdkonna eraldi, olgu selleks Tõnissoni algatused, ilukirjandus, välisreisid, välispoliitilised seisukohad ja nii edasi,» sõnas kirjanik.

«Väga keeruline oli kirjutada raamatut inimesest, kes on elanud oma elu teisel ajal. Seal on mitu ohtu. Esiteks, mul oli koguaeg hirm, et kirjutan Jaan Tõnissonist kui mõnest pühakust, kellel ei ole ühtegi puudujääki. Teisalt oli mul see küsimus, mille põhjal materjal valida. Kolmas mõttekoht oli see, kuidas välja tuua poliitiline taust ja ajalooline kulg. Kõik daatumid ja tsitaadid on aga kontrollitud. Raamatu juures oli abiks suurepärane toimetaja, kelleks on Kai Tafenau, ta ei väsinud mind noomimast ja kontrollimast. Kõik faktoloogia on õige, olgu tegemist siis tsitaatidega arhiivist või ajakirjandusest. Kuid ma püüdsin kirjutada ka nii, et Jaan Tõnisson kui inimene paistaks sealt välja,» rääkis Krista Aru.

Tambet Ind ja Krista Aru raadio Elmar stuudios Foto: Raadio Elmar