Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Lapse õigus olla tema ise!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaader filmist "Antigone"
Kaader filmist "Antigone" Foto: pöff.ee

Lapse õiguste filmiprogramm linastub noorte- ja lastefilmide festivalil Just Film juba üheksandat korda. Tänavuse lapse õiguste programmi keskne teema on „Lapse õigus olla tema ise“ ning  programmi raames on võimalik vaadata kümmet omanäolist filmi. Kõigi nende filmide peategelased on lapsed ja noored, kes ennast alles avastavad. Vahel vanemad toetavad lapsi, kuid sageli tuleb lastel olulisi otsuseid vastu võtta üksinda. 

Lapse õiguste programm soovib juhtida tähelepanu teemadele, mis lastele ja noortele korda lähevad ning meid kõiki puudutavad. Sellepärast korraldatakse peale filmiseansse kinosaalis arutelusid, kus käsitletakse filmis tõstetud teemasid ja pakutakse võrdlusi Eesti oludega.

Lapse õiguste programmi saadikud on sel aastal Lenna Kuurmaa ja Reigo Ahven.

Lenna ja Reigo hinnangul käsitleb lapse õiguste programm kõiki meile olulisi teemasid. Lenna: „„Meie” all pean silmas meid kui lapsevanemaid. Programm on kindlasti kasulik ja üsna tundlik vaatamine. Suuremate lastega oleks tore vanematel koos oma lastega kinos neid filme vaatamas käia ja pärast siis arutleda vastaval teemal.”

Reigo on öelnud: „Lapse õigused on üle kultuuri- ja keelepiiride üheselt arusaadav väärtuste kogum − meie kõigi lastel on vaja kodu, hoolimist, vanemaid, turvatunnet, lootust, haridust ja tulevikku. Meie eriprogrammi filmid räägivad sügavale hinge kaevuvaid universaalseid lugusid olukordadest üle terve maakera, kus lastel ja noortel on mõni või halvemal juhul kõik need õigused puudu. Vahel paratamatusest, vahel täiskasvanute hoolimatusest või tegevusetusest tingitud keerulisi olukordi on võimalik ennetada, kui ollakse teadlikumad. Need filmid meid nendesse põnevatesse paralleelreaalsustesse lennutavadki. Soovitan väga nii noortele kui lapsevanematele, õpetajatele, arstidele, näitlejatele, poliitikutele. Meie lapsed ühendavad meid kõiki ja on meie vastutus luua neile keskkond, kus nad on hoitud ja kaitstud! Me anname lapse õiguste programmi kaudu teile võimaluse neid mõtteid mõelda ja küsimusi esitada, kas ekspertidele, iseendile lapse/noorena või lapsevanema või õpetajana. Tulge kinno! Meie ootame teid!“

Lapse õiguste programm avati eile,  20. novembril filmiga „Süsteemi error“. 

Lapse õiguste programmi panid kokku Just Filmi, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti, Lastekaitse Liidu ning Õiguskantsleri Kantselei esindajad.

Noppeid lapse õiguste programmist:

Antigone

Kanada 2019, 109min

R: Sophie Deraspe

Inimeksistentsi paratamatu osa on olla millegi vang. Sotsiaalse süsteemi hulka kuulujatena on võimalus vabadusele vaid vähestel. See põhimõte pole aegade jooksul muutnud, üksnes selle vabaduse piirid. Ebaõigluse eest võitlemine ei aegu seega kunagi. Film paigutab samanimelise Sophoklese tragöödia tegelased tänapäeva Kanadasse.

Film on soovituslik alates 12. eluaastast.

25.11. Kell 15:15 Apollo Kino Solaris, Saal 4 - seansile järgneb eestikeelne arutelu Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Annika Vanatoaga

29.11. Kell 16:30 Apollo Kino Solaris, Saal 2 - seansile järgneb venekeelne arutelu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kinniste lasteasutuste teenuste juhi Kiira Gornischeffiga

Kõik minu emale

All For My Mother

Poola 2019, 102min

R: Małgorzata Imielska

See on lugu uskumatust vaimujõust ja eneseületamisest. Ola on 17-aastane tüdruk, kes on leebelt öeldes kohutavas ja väljapääsmatus olukorras. Ola suurimaks sooviks on leida oma ema ning ainsaks lohutuseks jooksmine. Noortevangla hoovis kohaliku õpetaja käe all valmistub ta võistlusteks, millel osalemine päästaks ta senisest kohutavast elutsüklist.

Film on soovituslik alates 14. eluaastast.

22.11. Kell 15:45 Apollo Kino Solaris, Saal 4 - linastusel on kohal ka filmi režissöör Małgorzata Imielska

30.11. Kell 14:45 Coca-Cola Plaza, Saal 6

Kaader filmist "Kõik minu emale"
Kaader filmist "Kõik minu emale" Foto: pöff.ee

See ei ole igavene

Its Not Forever

Venemaa 2019, 92min

R: Alyona Rubinshteyn, Evgeniya Yatskina

Inimene pole loodud olema üksi. Üksi ei tohiks olla ka ükski laps. Ometi on maailmas väga palju üksikuid lapsi, kes jäävad elu ja ühiskonna hammasrataste vahele. Kes peaks neist lastest hoolima ja kas neil on üldse tulevikku? Film “See ei ole igavene” kujutab just neid valupunkte, mis üksikutele lastele osaks saavad.

Film on soovituslik alates 12. eluaastast.

Kaader filmist "See ei ole igavene"
Kaader filmist "See ei ole igavene" Foto: pöff.ee

Tagasi!

Rewind

USA 2019, 86min

R: Sasha Joseph Neulinger

Mõni emotsioon on niivõrd tugev, et aju otsustab selle blokeerida ja panna see tuhande luku ja ukse taha, et seda sealt kunagi keegi kätte ei saaks. Nii juhtus Sashaga, pealtnäha täiesti tavalise elurõõmsa noormehega, kellel pole millegi üle kurta, elu on alles ees ja kõik on enda kätes. Vanu koduvideoid läbi vaadates hakkavad talle aga meenuma detailid oma perekonnast ning see, et midagi oli väga valesti. See on lugu seksuaalsest väärkohtlemisest. Samas on see lugu ka lootust andev, sest oma minevikuga on võimalik vaadata tõtt ning minna edasi tugevama ja enesekindlamana. Filmi teeb eriliseks see, et režissöör on ise ka filmi peategelane, mis annab loole juurde sügavust ja emotsionaalsust.

Film on soovituslik alates 14. eluaastast.

26.11. Kell 16:45 Coca-Cola Plaza, Saal 6

30.11. Kell 17:00 Coca-Cola Plaza, Saal 6

Kaader filmist "Tagasi!"
Kaader filmist "Tagasi!" Foto: pöff.ee

Kogu lapse õiguste programmiga on võimalik tutvuda SIIN.

Filmide üle arutledes saame koos mõelda, kuidas aidata lapsel elus valikuid teha, kuidas ja millal pakkuda abi ning millal on kõige parem lapse valikut austada ja teda kuulata, mitte tema eest otsustada. Kui tihti me täiskasvanutena toetame ja tunnustame valikuid, mis on tehtud lapseeas? Kas huvikool ja trenn on ikka lapse enda valik ja kirg või vanema täitmata lapsepõlveunistus? Kuidas jõuda selleni, et me õigel ajal lapse muresid märkaksime ja abi pakuksime?

Tagasi üles