Prantsuse nunna ei lastud just selle harjumuse pärast vanadekodusse

Katoliku nunnad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Caro / Kaiser / Caro / Kaiser/Scanpix

Prantsusmaal ei lubatud katoliku nunnal vanadekodus elada, kuna naine keeldus nünnarüüd tavaliste riiete vastu vahetamast. 

Prantsuse nunn, kes on suurema osa oma elust veetnud Drôme'is asuvas kloostris, otsustas vanaduspõlves naasta Haute-Saône'is asuvasse sünnilinna Vesouli.

Üle 70-aastane naine otsis välja ka vanadekodu, kus oma vanaduspäevi veeta. Naise peamine tingimus vanadekodu juures oli see, et seal oleks kõigil ühine söögiala ning hea kogukonnatunnetus, kirjutas The Connexion.

See oli aastakümneid kloostris kogukondlikult elanud nunna jaoks olulisim.

Pärast mitu kuud ootenimekirjas viibimist, mille jooksul oli naine elanud linna kohaliku kiriku valvurimajas, teatati nunnale lõpuks, et talle on antud koht valitud vanadekodus.

Kuid vastuvõtukirjas kirjutati muuhulgas: «Elanikel võivad olla eelistused ja veendumused ning neid tuleb austada. Sekularismi austamisel ei saa me aga aktsepteerida kõiki usukogukonna kuuluvuse märke, sest soovime, et kellegi rahu ei oleks häiritud.» 

See tähendas, et nunn oleks saanud kodukoha vanadekodu pakkumise vastu võtta ainult siis, kui ta oleks loobunud oma harjumuspärasest nunnarüüst. 

Oma usu märgina oleks naisel olnud vanadekodus õigus kanda ainult diskreetset ristiga kaelakeed.

Nunn keeldus pakkumisest, sest tal oli raske oma harjumuspärasest riietusest lahti öelda. 

Lõpuks leidis ta majutuse kohaliku kihelkonna kaudu. Siiski ei saa öelda, et nunn oleks oma praeguse elukorraldusega rahul. Nimelt elab naine nüüd omaette ning peab pärast aastaid ühises kogukonnas elamist harjuma üksi poes käima ja sööma.

«Nad suruvad meile oma ilmalikke põhimõtteid peale ja inimesed ei saa sellest aru,» kirjutas Vesouli preester kohalikus ajalehes nimetades vanadekodus toimuvat «kristofoobiaks».

«Ma ei saa aru, kuidas see harjumus (nunnarüü kandmine – toim) või hidžaab võivad olla kahjustavad, sest need pole allaandmise märgid, vaid näitavad pühendumust.»

Kui kohalik ajaleht France Bleu Besançon küsis sama asja vanadekodust, vastati neile, et nunnale ei antud kohta seetõttu, et ta «ei soovinud järgida kõigile mõeldud ühesuguseid elamisreegleid».

Sekularism, mida Prantsusmaal tuntakse laïcité põhimõttena, tähistab kiriku ja riigi eraldamist. Praktikas võib see sageli tähendada, et ilmsed ususümbolid – eriti rõivad või ususümbolid, näiteks kristlik komme või islami hidžaab – pole avalikes või valitsusruumides, näiteks avalikes ujulates või koolides, lubatud.

Tagasi üles