Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kes on need Eesti avaliku elu tegelased, keda sotsiaalmeedias sõimatakse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Tänases «Õhtu» saates oli külas vandeadvokaat Robert Sarv, kes on laimamise eest kaitsnud ja kaitsmas mitmeid avaliku elu tegelasi, näiteks Marika Korolevi ja Brigitte Susanne Hunti.

Tänases «Õhtu» saates küsisid saatejuhid Robert Rool ja Jüri Butšakov vandeadvokaat Robert Sarvelt, kes on need inimesed, keda Eestis solvatakse?

Sarv vastas, et laimamine ja halvasti ütlemine on laialdaselt levinud, näiteks toimub see Facebooki gruppides, korteriühistutes jne. Tema annab oma tööga inimestele võimaluse vastutada öeldu eest.

Sarv ütles, et näeb oma töös kommentaare väga palju. Ta rääkis, et trahvinõude võib tuua ka postituse jagamine, mis sisaldab valeväiteid. 

«Jagamise kaudu tehakse ebaõigeid andmeid publikule kättesaadavaks. Andmeid peab alati kontrollima, enne kui midagi jagatakse,» rääkis Sarv. 

Sarv tõi välja, et seltskonnatäht Brigitte Susanne Hunti puudutavad kommentaarid on ühed karmimad, mida ta on näinud. Suur on ka kommentaaride arv. Hunti mõnitatakse järjepidevalt. Hunti puhul mõnitakse elusfääre, milles ta ei ole avaliku elu tegelane ja ta ei pea neid kommentaare kuidagi taluma. 

Sarv ütles, et kahtlemata on viimase aja üks räigemaid solvanguid olnud Jakko Väli räiges toonis internetisõim endise poliitiku Evelyn Sepa aadressil.

Sarv rääkis, et inimesed peaksid aru saama, et vastutus on kommenteerijal, internetti minnes peab olema elementaarne arusaam sellest, mida võib ja ei või teha. 

Saatejuhid uurisid Sarvelt, kui lihtne on laimajaid tuvastada?

«Selleks tuleb läbi teha kohtumenetlus, mille kaudu saab andmed meediaväljaannetelt ja telefonifirmadelt välja nõuda. Kui omavahel kokkuleppele ei saada, siis kohus lõpuks määrab, kus läheb lubatud ja lubamatu piir,» ütles Sarv.

Tagasi üles