Video: suri Hindenburgi katastroofi viimane elus olnud reisija

Värvifoto tsepeliin Hindenburgi katastroofist 6. mail 1937 USAs New Jerseys Lakehurstis

FOTO: akg-images/Scanpix

Saksa tsepeliin Hindenburgi 1937. aasta katastroofi viimane elus olnud reisija Werner Gustav Doehner suri 90-aastasena.

Mehe surmast teatas ta poeg Bernie Doehner, kelle sõnul suri ta isa 8. novembril USAs New Hampshire’i Laconia haiglas kopsupõletiku komplikatsioonide tagajärjel, edastab nytimes.com.

Werner Gustav Doehner oli kaheksa-aastane, kui ta lendas koos perega Hindenburgil, mis maandumisel USAs New Jerseys Lakehurstis 6. mail 1937 kell 19.30 kohaliku aja järgi lahvatas põlema. 

Tsepeliin Hindenburgi katastroof 6. mail 1937 USAs New Jerseys Lakehurstis. Hukkus 36 inimest

FOTO: Rights Managed/Mary Evans Picture Library/Scanpix

Doehnerid olid jõukas saksa pere, kes sai endal elubada kallist tsepeliinilendu Saksamaalt Frankfurdist USAsse Lakehursti.

Hindenburg oli 52 meetri kõrgusel maapinnast kui ootamatult süttis. Pardal olnud 97 inimesest hukkus 36 inimest, kelle seas oli nii reisijaid, meeskonnaliikmeid kui maapinnal olnuid.   

USAsse saabudes oli see õhulaev mitu tundi hiljaks jäänud ning pidi 8. mai hilisõhtul taas tõusma õhku, et lennata 72 reisijaga Euroopasse tagasi.

Werner Gustav Doehner andis 2017 USA meediale intervjuu, milles meenutas juhtunut.

«Mina ja mu pere istusime akende juures. Mu ema haaras kõigepealt nooremast vennast ja viskas ta aknast välja, siis minust. Ta üritas ka meie vanemat õde aknast välja saada, kuid õde oli liiga raske ja ema ei suutnud teda päästa. Emal õnnestus enne tsepeliini täielikku hävingut alla hüpata. Kaotasin isa ja õe,» meenutas mees.

Doehneri sõnul viidi tema ja ta pereliikmed haiglasse. Tal oli nägemisprobleeme ja osa ta kehast oli põlenud, mille tõttu tehti talle mitu nahasiirdamist. Ta nägemine taastus alles kuid pärast õnnetust.  

Õde oli haiglasse viimisel teadvuseta, ta suri 7. mail 1937.

Doehneri isa oli enne USAs maandumist läinud õhulaeva seest pildistama ja nad ei näinud teda elusana enam kunagi. Hiljem leiti ta põlenud skelett.

Werner Gustav Doehner sündis 14. märtsil 1929 Saksamaal Darmstadtis Hermann ja Matilde Doehneri perre. Ta kasvas üles Mehhiko pealinnas Mexicos, kus lõpetas kohaliku ülikooli elektriinsenerina.

Ta abiellus 21. juulil 1967 Saksamaal Essenis Elin Doehneriga ning paar kolis Mexicosse.

Doehner töötas Mehhikos ja hiljem Ecuadoris elektriinsenerina, enne kui 1984. aastal asus koos naise ja pojaga elama USAsse, kus ta töötas firmas General Electric.

LZ-129 Hindenburg oli maailma suurim tsepeliin, mille üle oli Natsi-Saksamaa väga uhke. Õhulaeva pikkus oli 245 meetrit, diameeter 41,5 meetrit ja see kaalus 215 tonni. Kiirus oli kuni 135 kilomeetrit tunnis. Õhulaev mahutas 70 reisijat ja 60 meeskonnaliiget.

Tsepeliin Hindenburg enne esmalendu 1936. aastal.

FOTO: akg-images/Scanpix

Hindenburgi sõrestik oli tugevast duralumiiniumist ja seda kattis kest, mille all oli paakides 200 000 kuupmeetrit vesinikku. Kuigi vesinik on õhuga segunedes kergesti süttiv gaas, täideti sellega Saksamaa tsepeliine, kuna Saksamaal ei osatud siis veel odava hinnaga ja suures koguses heeliumit toota.

Just vesinik saigi Hindenburgile saatuslikuks ja õhulaev hävines süttides vähem kui minutiga.

Hindenburgiga tehti enne selle hävimist 62 turvaliselt lõppenud lendu.

Õnnetuse uurimine näitas, et Hindenburgile sai saatuslikuks paagist lekkinud vesinik, mis elektririkke sädeme tõttu põlengu tekitas. 

Tsepeliin Hindenburgi sõrestik pärast katastroofi 6. mail 1937.

FOTO: akg-images/Scanpix

Tänapäeval kasutatake õhulaevades ohtut heeliumit.

Tagasi üles