:format(webp)/nginx/o/2019/11/18/12748655t1hb309.jpg)
Arheoloogid «äratasid ellu» praeguse Rootsi alal 7000 aastat tagasi elanud kütist-korilasest naisšamaani, kellest tehti kuju.
Milline nägi välja 7000 aastat tagasi Rootsis elanud kütist-korilasest šamaan?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siniste silmade, mustade juuste ja punaka nahaga naine kandis sulgedest keepi, plaadiga kaelaehet ja 130 loomahambaga vööd ning ta nahale oli joonistatud staatust näitavaid mustreid, teatab livescience.com.
Ta pandi istuma karusnahaga pehmendatud hirvesarvedest «troonile».
“People tend to think of hunter-gathers as uncivilized humans,” Larsson says, “but why would they transition to agriculture when they had a great situation with hunting and gathering and fishing?” - Yup.https://t.co/uUGzJ90egB
— David Wengrow (@davidwengrow) November 12, 2019
Selle naise skelett leiti 1980. aastate alguses Lõuna-Rootsist Skateholmist, kuhu oli inimesi maetud ajavahemikul 5500–4600 aastat eKr. Lisas selle naise hauale oli seal veel mitu matmispaika.
Kuna naise skeletil olid alles rõivajäänused ja ta juures hauapanused, mis viitasid eliidile, siis arvasid arheoloogid, et ta oli küttide-korilaste ühiskonnas tähtis.
Arheoloogide sõnul oli 150-sentimeetrine naine surres 30. eluaastate keskel.
Matmispaigast leitud luudelt võetud DNA näitas, et Lõuna-Rootsi aladel elasid kiviajal siniste silmade ja punaka nahaga inimesed.
Euroopas elanud küttide-korilaste hõimud jäid paikseks 10 000–8000 aastat eKr, hakates tegelema põllumajandusega. Skateholmi leiud näitavad, et tänapäeva Rootsi aladel säilis küttide-korilaste kultuur tuhat aastat pärast põllumajanduse teket.
Iidse šamaani kuju tegi arheoloogist skulptor Oscar Nilsson, kes on tuntud näguderekonstrueerija. Ka selle naisel puhul sai ta kasutada koljut, millele lisas kiht kihi haval virtuaalselt lihaseid ja kude, saades lõpuks näo.
«Inimnägu on mind alati köitnud. On palju detaile, mis loovad erinevad näod. Iga nägu ja selle tegemine on unikaalne, sest iga inimene on indiviid, ka kiviajal elanud inimesed,» teatas Nilsson.
Arheoloogist skulptori arvates kuulus leitud skelett šamaanile ja sellisena ta seda naist kujutas.
Trelleborgi muuseumi juht Ingela Jacobsson lisas, et ei ole täpselt teada, millst rolli see naine oma ühiskonnas mängis, kuid kuna ta hauapanused olid vägevad, siis ta pidi olema tähtsal positsioonil.
Pilte vaata siit.