:format(webp)/nginx/o/2019/11/14/12739683t1h3e1e.jpg)
Teadlased leidsid 1935. aastal Hiinas Guanxi regioonis Chuifengi koopast suure purihamba ja hammastega lõualuu, mis kuulusid kaks miljonit aastat tagasi elanud hiigelahvile, kes sai teadusnimeks Gigantopithecus blacki.
Kaks miljonit aastat tagasi elanud orangutanide sugulane oli kolm meetrit pikk ja kaalus 600 kilogrammi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõualuu ja hammaste suuruse järgi oli see ahv oli kolm meetrit pikk ja kaalus 600 kilogrammi, olles meie planeedi elanud või elavate ahvide seas kõige suurem, teatab bbc.com.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/14/12739685t1h9838.jpg)
Suure ahvi hammast ja lõualuuosa uurisid nüüd Taani Kopenhaageni ülikooli teadlased eesotsas Frido Welkeriga, kes võrdlesid selle ahvi hambast saadud geneetilist materjali tänapäeva ahvide geneetilise materjaliga.
Uurimine näitas, et see kaua aega tagasi elanud emane ahv on orangutanide kauge sugulane. Neil kahel ahviliigil oli 12 miljonit aastat tagasi ühine esivanem.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/14/12739721t1h94b5.jpg)
«See ahv on orangutanidega suguluses, kuid mitte gorillade ega šimpansidega. Orangutanid on väga intelligentsed inimahvid,» teatas paleontoloog Frido Welker.
1930. aastatel arvati, et Hiina koopast leitud purihammas võis kuuluda mõnele inimese kaugele eellasele, kuid nüüdne uuring lükkas selle ümber.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/14/12739686t1hd999.jpg)
Geneetilise materjali saamine kahe miljoni aasta vanusest fossiilist on haruldane, kui mitte ilmvõimatu. Teadlaste sõnul annab see lootust, et on võimalik minna tagasi veel kaugemale ja saada informatsiooni teiste ahvide iidsete esivanemate, kuid ka inimeste kaugete esivanemate kohta.
Iidset DNAd on keerulisem leida troopikaalade fossiilidest, kuna soojemas kliimas lagunevad fossiilid kiiremini.
Gigantopithecus blacki elas 2 miljonit kuni 300 000 aastat tagasi Kagu-Aasias. Arvatakse, et ta suri välja kliimamuutuse tõttu kui metsad muutusid savannideks.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/14/12739687t1h627a.jpg)