Kaks miljonit aastat tagasi elanud orangutanide sugulane oli kolm meetrit pikk ja kaalus 600 kilogrammi

Kunstniku joonistus hiigelahvist Gigantopithecus blacki'st

FOTO: IKUMI KAYAMA/STUDIO KAYAMA/via REUTERS/Scanpix

Teadlased leidsid 1935. aastal Hiinas Guanxi regioonis Chuifengi koopast suure purihamba ja hammastega lõualuu, mis kuulusid kaks miljonit aastat tagasi elanud hiigelahvile, kes sai teadusnimeks Gigantopithecus blacki. 

Lõualuu ja hammaste suuruse järgi oli see ahv oli kolm meetrit pikk ja kaalus 600 kilogrammi, olles meie planeedi elanud või elavate ahvide seas kõige suurem, teatab bbc.com.

Hiiglasliku väljasurnud ahvi Gigantopithecus blacki hammastega lõualuu

FOTO: WEI WANG/via REUTERS/Scanpix

Suure ahvi hammast ja lõualuuosa uurisid nüüd Taani Kopenhaageni ülikooli teadlased eesotsas Frido Welkeriga, kes võrdlesid selle ahvi hambast saadud geneetilist materjali tänapäeva ahvide geneetilise materjaliga.

Uurimine näitas, et see kaua aega tagasi elanud emane ahv on orangutanide kauge sugulane. Neil kahel ahviliigil oli 12 miljonit aastat tagasi ühine esivanem.

Orangutan. Pilt on illustreeriv

FOTO: KEITH VON STEIN/KEITH VON STEIN via REUTERS/Scanpix

«See ahv on orangutanidega suguluses, kuid mitte gorillade ega šimpansidega. Orangutanid on väga intelligentsed inimahvid,» teatas paleontoloog Frido Welker.

1930. aastatel arvati, et Hiina koopast leitud purihammas võis kuuluda mõnele inimese kaugele eellasele, kuid nüüdne uuring lükkas selle ümber.

Hiigelahvi Gigantopithecus blacki fossiilid leiti Hiinast Guanxi piirkonnast Chuifengi koopast

FOTO: WEI WANG/via REUTERS/Scanpix

Geneetilise materjali saamine kahe miljoni aasta vanusest fossiilist on haruldane, kui mitte ilmvõimatu. Teadlaste sõnul annab see lootust, et on võimalik minna tagasi veel kaugemale ja saada informatsiooni teiste ahvide iidsete esivanemate, kuid ka inimeste kaugete esivanemate kohta.

Iidset DNAd on keerulisem leida troopikaalade fossiilidest, kuna soojemas kliimas lagunevad fossiilid kiiremini.

Gigantopithecus blacki elas 2 miljonit kuni 300 000 aastat tagasi Kagu-Aasias. Arvatakse, et ta suri välja kliimamuutuse tõttu kui metsad muutusid savannideks.

Gigantopithecus blacki lõualuu rekonstruktsioon

FOTO: Rights Managed/Mary Evans / Natural History Mus/Scanpix

Tagasi üles