Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Skautlus kogub Eestis populaarsust, nende juhtmõtteks «vähemalt üks heategu päevas»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tanel Pirk, Oliver Kõvask, Gerli Raag ja Gustav Pirk
Tanel Pirk, Oliver Kõvask, Gerli Raag ja Gustav Pirk Foto: Raadio Elmar

Raadio Elmar lastesaates käisid skautlusest rääkimas Gerli Raag ja Tanel Pirk. Juttu oli sellest, kuidas skaudiks saada ja mida see ühing endast täpsemalt kujutab. Ka saatejuht Gustav Pirk on juba ligi viis aastat skautlusega tegelenud.

Eesti Skautide ühingu eesmärgiks on luua Eestis elavatele noortele mitmekesine keskkond, mis annab julguse end proovile panna, leida üles oma tugevused ja sirguda aktiivseteks, hästi toimetulevateks ja erinevustesse sallivalt suhtuvateks kogukonna liikmeteks. 

Elmari lastesaate külaline Tanel Pirk rääkis, et skautlus on üle maailma järjest rohkem populaarsust koguv tegevus. «Skautluse üks algideid on see, et soovitakse teha vähemalt üks heategu päevas,» sõnas mees, kes on ühtlasi ühe tubli skaudi lapsevanem. 

Skaut Gerli Raag tõi välja, et tema hakkas skautlusega tegelema siis, kui esimesse klassi läks. «Olin siis seitsmeaastane. Vanemad tüdrukud meie koolist tulid klassitundi sel teemal rääkima. Nad tutvustasid meile skautluse algtõdesid ning üldist ideed. Peale seda hakkasime poole klassiga skaudi ringis käima. Minu vanematel oli sellest ainult hea meel. Nad teavad, et laps on kindlas ja turvalises kohas. Nüüdseks olen skaut olnud juba üheksa aastat,» rääkis ta.

Raag lisas, miks ta otsustas just skaudiks hakata, kuigi erinevaid huviringe on teisigi. «Ilmselt astusin skaudiks seetõttu, et see oli esimene taoline tegevus, millest kuulsin ja see sai kohe esimese aasta jooksul mulle väga südamelähedaseks. Ma ei tahtnudki sealt enam ära minna,» tõi ta välja.

Ka Tanel Pirk mainis, kuidas tema tee skautluseni jõudis. «Üks hea sõber tuli ligi viis aastat tagasi rääkima sel teemal. Mina toona ei teadnud, et Eestis skautlus üldse toimib. Olen küll kuulnud noorkotkastest ja gaididest ning ise olin kunagi ka noorteühing 4H liige. Meil oli juttu, et on plaan teha üks skautide grupp. Käisin kaks päeva laagris tutvumas, kus rääkisime skautlusest, muuhulgas panime telki üles, tegime lõkke ja grillisime süüa. Mulle tundus see teema kohe alguses hästi vahva,» sõnas mees.

Tanel Pirk lisas, et on hetkel skautidele toetav liige. «Kui skaudid kuue- või seitsmeaastaselt alustavad, siis alguses on nad «hundud». Neid tuleb juhendada. Meil ei olnud võtta vanemaid skaute juhtideks, siis seda tööd pidid lapsevanemad ise tegema. Suur väljakutse on sobiva ühise aja leidmine, kuid õnneks on nad kõik tublid. Tänaseks on skautidel olemas tore koduleht, kus kirjas erinevaid ideid, mida teha kokkusaamistel ja laagrites. Isegi klassiõhtuteks saab sealt lahedaid tegevuste ideid koguda,» rääkis ta.

Otse-eetris oli ka juttu sellest, miks skaudid kannavad kaelarätte. «See on kindlasti ühtekuuluvuse märk. Rätid erinevad nii riigiti, kui ka salkade kaupa. Mina kannan mõlemaid rätte suure rõõmu ja uhkusega. Kui sa käid välislaagris, siis sa võid vahetada teise maa skaudiga oma kaelaräti, see on sõpruse märgiks. Kaelarättide nurgas on eriline sõpruse sõlm, mis seotakse üksteisele. Käisin hiljuti skaudilaagris Ameerikas ja ma ei teadnud, et seal kaelarättide vahetamine nii tähtis tegevus on. Mina olin laagrisse läinud vaid ühe kaelarätiga. Kuid seal oli skaute, kes olid oma koduriigist kaasa võtnud kümmekond kaelarätti, et nad saaksid neid oma uute sõpradega vahetada,» rääkis Raag.

«Mulle meeldib skautluse juures see, et kohtun uute inimestega ja leian uusi sõpru. Ma saan nendega hästi kergelt jutu peale. Raskeid momente skautluse juures polegi, kui võib-olla siis see, et enne laagritesse minemist peab uurima, millised on sealsed kultuuri eripärad,» lisas skaut Gerli Raag.

Tagasi üles