Jaapani uus keiser Naruhito sisenes 13. novembril Tokyos keisripalee hoovile rajatud pühamukompleksi, et veeta seal öö koos päikesejumalanna Amaterasu Omikamiga, kellest legendi kohaselt kõik Jaapani keisrid põlvnevad.
Pildid: Jaapani uus keiser veetis öö jumalannaga
Pühamus öö veetmine on osa rituaalidest, millega uus keiser, 59-aastane Naruhito oma isalt, 85-aastaselt keiser Akihitolt trooni üle võtab, teatab msn.com.
Kyotos asuva rahvusvahelise Jaapani uuringute instituudi politoloogi John Breeni sõnul on tegemist iidse rituaaliga, millel osalevad vaid keiser ja päikesejumalanna, ning selles on palju müstilisi elemente. Keiser jagab jumalannaga pidusööki, mis teeb temast jumaliku.
Rituaal algas eile kell 19 kohaliku aja järgi, kui valgesse riietatud Naruhito sisenes spetsiaaselt ehitatud pühamusse, kuhu ta jäi varahommikuni.
Rituaali alguses oli kohal ka 55-aastane keisrinna Masako, kuid ööd ta seal koos oma mehe ja jumalannaga ei veetnud, vaid pöördus tagasi paleesse.
Keiser põlvitas hämaralt valgustatud ruumis õlgmattidel. Ta ees oli 32 tammelehtedest taldrikut, millest ta jättis igaühele jumalanna jaoks annetusi ning palvetas rahu eest.
Keiser ja jumalanna jagasid sümboolselt riisi, hirssi ja riisiviina. Rituaal kestis 2,5 tundi.
Amaterasuga seotud protsess lõppes täna varahommikul kell 3 kohaliku aja järgi. Keiser peab hiljem selles pühamukompleksis veel mitu rituaali täitma.
Jaapanis on trooni ülevõtmise rituaale kritiseeritud selle eest, et need on vananenud ja et riik ja kirik peaks olema lahus ning ette heidetakse ka seda, et uue keisri troonilepanek läheb maksma 2,7 miljardit jeeni (22 miljonit eurot) maksumaksja raha.
Jaapanis kehtivad seni Teise maailmasõja eelsed arusaamad, et keiser on kõrgem kui ülejäänud inimesed ning keisrit ei kritiseerita.
Naruhito vanaisa Hirohito, kelle nimel Jaapan Teises maailmasõjas sõdis, kaotas pärast Jaapani allajäämist rahva silmis oma jumalikkuse.
Teadlased ja valitsus pooldavad uue keisri Naruhito toimetatavaid rituaale, eriti seda, kui keiser jagab rahvale toitu, sest see toob valitseja rahvale lähemale.
Kriitikute sõnul on keisri troonile asumise rituaalid umbes 1000 aastat vanad, kuid 19. sajandil neid reformiti ja täna on sel kõigel algsete rituaalidega vähe pistmist.