Mihkel Raud rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis oma uuest raamatust «Isa». Mees määratleb teose lastekasvatamise ja elulooraamatu valdkonda.
Mihkel Raua uus eneseirooniline raamat on abiks kõikidele lapsevanematele
«Minu uus raamat pole kindlasti õpik. Olen enda jaoks selle raamatu žanri veelgi keerulisemaks sõnastanud, see on eneseirooniline elulooline eneseabi. Raamat on lõbus kaaslane, mille järele on hea haarata siis, kui sul lastega koos olles tekib totaalne meeleheide ja selline tunne, et enam ei jaksa. Nendel hetkedel tasub see raamat kätte võtta ja kasvõi suvalisest kohast lahti võtta. Siis saad aru, et sa pole võitluses üksi, meid on lausa sadu miljoneid,» rääkis Raud oma uue raamatu kohta.
Mees tõdes, et laste kasvatamise juures läheb beebi aeg mööda väga kiiresti ning see periood kipub ruttu ka ununema. «Mõnikord kõnnin tänaval ja näen, et mõnel on kaasas täitsa vastsündinu. Nendel hetkedel tihti mõtlen, et kas nad on tõesti nii väikesed olnud. Aru saamata, et minu noorem laps oli alles neli aastat tagasi samasugune. Neid ununenud detaile on võimalik taastada oma elus. Seda saab teha näiteks fotode või blogipostituste kaudu või siis laste kasvatamise raamatuid sirvides,» tõi Raud välja.
Raud rääkis, et loeb meeleldi teiste nõuandeid, kui nad räägivad laste kasvatamisest. «Ma absoluutselt kindlasti jälgin sellist materjali ja laste kasvatamise puhul ju teist moodi ei saagi, eriti kui sa saad esimest korda lapsevanemaks. Mõistan täielikult neid noori emasid ja isasid, kes päris laste kasvatamise raamatuid läbi töötavad. Minu raamat on selline, et ainult sellega hakkama ei saa. Tuleb lugeda ka teadlaste kraami kõrvale,» lisas mees.
Raud tõi välja meetodi, mis tema arvates laste puhul tihti töötab. «Mulle tundub, et laste kastavamisel töötab äraspidine loogika teinekord väga hästi. Näiteks, kui sa tahad, et laps käed puhtaks peseb, siis tuleb talle teinekord just öelda, et «ära seda mitte mingil juhul tee». Siis võib olla enam-vähem kindel, et just seda ta läheb tegema. See oli ka õhe vanas «Onu Remuse» jutus, kus Jänku-onu anus Rebase-onu, et tehku see, mida iganes, peaasi, et viimane teda kibuvitsa põõsasse ei viskaks. Rebane just sinna ta viskas,» muigas Raud.
Mees rääkis, et soovib antud žanris kirjutamist jätkata. «Materjali on veel kõvasti ja mulle tundub, et see puudutab ka lugejaid. Raamat on väljas olnud alla nädala ja olen saanud juba palju head tagasisidet. Neid tahke on meeletult, millest on võimalik inimese elus kirjutada. Kirjutamise guru'd ütlevad noortele kirjutajatele tihti, et kirjutada tuleks sellest, mida sa tead. Asi, mida mina päris kindlasti tean, on minu enda elu. Kui minu enda elu pinnalt tehtavad järeldused teistele kuidagi huvi ja tuge pakuvad, siis on see ju topelt tore,» sõnas Raud.
«Ma saan aru mõne inimeste soovist Mihkel Raua elu elada. See ongi fantastiline, ma tean seda, elan seda elu iga päev. Ma ei pea nendeks inimesteks neid, kes uudiste peal klikivad, vaid ikka inimesi, kes neid lugusid oma igapäeva tööna peavad tegema. Ma täiesti mõistan seda ja üldiselt ei pane seda pahaks. Väga harva vihastan. Kuid mõnikord suudavad need uudised ka mind ennast üllatada oma küsimuste ja fookustega. Kuid eks see kõik käib asja juurde, sinna pole midagi teha,» rääkis Raud teda puudutavatest meediakajastustest.