Viin sind Venemaale seksorjaks, varsti kärvad nagunii! Kohtumaterjalid paljastavad, mis toimub paljude naistega kodus suletud uste taga

Perevägivald. Foto on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Pea iga kümnes kuritegu Eestis on seotud perevägivallaga. Tänase rahvusvahelise naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva puhul vaatas Elu24 üle viimase kuu kohtulahendid ja avanes ehmatav pilt sellest, mis paljude suletud uste taga tegelikult toimub.

Viimastel aastatel on selgelt kasvanud politsei väljakutsete arv, kus korrakaitsjatel palutakse sekkuda lähisuhtevägivalla juhtumitesse. See ei tähenda, et kodudes oleks vägivald kasvanud. Pigem on kasvanud inimeste julgus sellest politseid teavitada ja abi otsida. 

Elu24 töötas läbi kõik alates selle aasta oktoobri algusest kuni 5. novembrini Eesti erinevates kohtutes arutlusel olnud perevägivallajuhtumid, mida oli kokku üle 40. Järgnevate lugude hulgast leiab nii «igapäevaseid» sakutamisi ja peksmisi kui ka jõhkraid vägivallatsemisi, kus naise elule on olnud reaalne oht. 

Siseministeeriumi andmetel, mis põhineb 2018. aastal Pärnus läbi viidud pilootprojekti põhjal, on nii keskmine vägivalla toimepanija kui ka ohver 41-aastased. Noorim kannatanu oli projekti ajal 11-aastane ja vanim 86-aastane. Noorim vägivallatseja aga 13-aastane ja vanim 68-aastane

Kõige enam on lähisuhtevägivalla juhtumeid nädalavahetusel (reedel 17%, laupäeval 18%, pühapäeval 17%). Kõige kriitilisem aeg on õhtuti enne südaööd (kell 18.00-21.00 30%, kell 21.00-00.00 25%). 

Leebe karistus

Eelmise aasta 10. juunil peksis 63-aastane Oleg oma abikaasat korduvalt näkku, tekitades naisele füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Selle teo eest mõisteti Olegile tänavu oktoobris 800 eurot trahvi.

1956. aastal sündinud Oleg on kahjuks aga ainult üks tuhandetest Eesti meestest, kes oma elukaaslast või abikaasat löönud on. 

Olegi jaoks ei olnud see ka esimene kord, kui ta oma naise peksmise eest kohtu ees seisis.  Ka see ei ole midagi harukordset.

2016. aasta 16. detsembri õhtul kella 22.00 paiku lõi Oleg oma elukaaslast kolm korda rusikaga näkku.

Seejärel kiskus Oleg naist jopest, haaras kannatanul kõrist kinni ja surus viimase jõuliselt vastu puutüve. Oleg põhjustas seeläbi naisele füüsilist valu ja tekitas kuklapiirkonda pea pindmise vigastuse. 

Samal õhtul kakles Oleg veel teisegi inimesega, tekitades kannatanule füüsilist valu ning õlapiirkonna luude ja õlavarreluumurru.

Toona karistas kohus Olegi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimise vangistusega ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. 

Oktoobri algusest saati on Eesti erinevates kohtutes arutlusel olnud kümned erinevad perevägivalda puudutavad juhtumid. 

2018. aastal registreeriti Eesti üle 3000 perevägivallakuriteo. Nende hulgas ka järgnev verdtarretav lugu. 

Ähvardas saata naise Venemaale litsiks

1974. aastal sündinud Koit tungis 2018. aasta 2. juulil kella 14.00 ja 22.45 vahelisel ajal ebaseaduslikult oma endise elukaaslase koju. Koit kasutas selleks võtit, mille oli naise teadmata endale teinud.

Seejärel ootas Koit naist, et temaga rääkida. Kella 22.45 ajal koju jõudnud naine aga seda ei soovinud, kuna endiste elukaaslaste suhted olid niigi pingelised.  

Koit võttis seepeale naiselt ära kõik sidevahendid, et viimane ei saaks endale abi kutsuda. Naine otsustas minna lähedalasuvasse asulasse abi kutsuma.

Koit järgnes naisele ja püüdis teda teekonnal takistada tõugates naist korduvalt ning põhjustades seeläbi naisele füüsilist valu. 

Naine pöördus tagasi talu hoovi, et võtta auto ja sõita sellega abi otsima. Talu hoovis lükkas Koit naist. Naine kukkus killustiku ja muru peale pikali ja sai haiget. 

Koit lubas kukkunud naise maha lasta ning seejärel ka end maha lasta.

Lisaks ähvardas Koit naist sellega, et laseb ta Venemaale seksiorjaks viia, öeldes «Hullemat vaenlast kui tema, ei ole siin», millega Koit tekitas naisele hirmu ja ohutunde elule ja tervisele. 

Kannatanu võttis ähvardusi tõsiselt, kuna Koit oli ka varasemalt naisega vägivaldselt käitunud. Lisaks teadis naine, et Koidul on tulirelvad, mida mees võib kasutada. 

Kui naine soovis talust oma autoga lahkuda, takistas Koit teda lükates ta auto kõrvale selili ronides ise naise peale ning surudes vähemalt ühe käega naise kõrile, mille tagajärjel tundis ohver kaelal tugevat survet ja valu. Samal ajal sõimas Koit naist «litsiks» ja «lipakaks».

Naine arvas, et see jääb tema viimaseks ööks, kartes, et mees kägistab ta surnuks. Ohver kaotas kägistamise tagajärjel teadmata ajaks teadvuse. 

Koidu relvaladu

Kohtueelse menetluse ajal leiti Koidu valdusest üks kaheraudne püss TOZ ja üks vintpüss Ariska. Lisaks sellele oli Koidul üle 20 padruni püsside tarbeks. Relvaluba Koidul ei ole. 

Kohus mõistis Koidule karistuseks kaks aastat tingimisi vangistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. 

Lisaks ei tohi Koit olla oma endise elukaaslase kodule või töökohale lähemal kui 200 meetrit ning ei tohi naisega mingil moel suhelda.   

«Tavaline naisepeks»

Kui eelkirjeldatud Koidu vägivallatsemine on viimase aja kohtulahendites üks jõhkramaid, siis järgnev on kahjuks pigem tavapärasem. 

1964. aastal sündinud Uljas läks 2019. aasta 10. oktoobril purjuspäi kallale oma elukaaslasele. Uljas tiris naist juustest ja õlast. Samuti tõukas ta naist vastu köögiseina ja lükkas magamistoa põrandale pikali. 

Naisel tekkisid vägivallatsemise tagajärjel vigastused paremale õlavarrele, parema käe randmele ning vasakule ja paremale põlvele.

Uljasele mõisteti tingimisi karistuseks kuue kuu pikkune vangistus ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. 

23. septembril kella 22.30 paiku läks 26-aastane Šandor oma elukaaslasele nende ühises kodus kallale. Ta tõukas naise voodile pikali ning lõi siis teda ühe korra rusikaga näkku. 

Paar nädalat hiljem 6. oktoobril läks Šandor taaskord oma elukaaslasele kallale. Šandor püüdis lüüa naisele kaks korda rusikaga näkku, kuid kannatanu suutis löögid käsivarrega tõrjuda.

Seejärel tõukas Šandor oma elukaaslase esikus vastu kappi ning mõni hetk hiljem lõi oma peaga kannatanule näkku tabades nina piirkonda. Oma käitumisega põhjustas Šandor naisele valu ning tervisekahjustusi. 

Kohus mõistis Šandorile karistuseks üheksa kuud tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga. Lisaks tuleb Šandoril katseajal läbida lähisuhtevägivalla ennetuse suunitlusega sotsiaalprogramm «Sisemine kindlus»

Novembris algas Lääne-Virumaal taas vägivaldsetele meestele mõeldud programm «Sisemine kindlus», et anda neile abi. Enamuse meestest suunab programmi prokuratuur, kirjutas Virumaa Teataja

Vägivaldsusega toimetulekut ja selle maandamist õpetava mitmekuuse programmi jooksul õpivad vägivaldsed mehed oma tunnete ja pingetega igapäevaselt toime tulema.

Programmi on erinevate nimede all Eestis varasemalt korduvalt läbi viidud. 

Vangla igaüht ei muuda 

1970. aastal sündinud Boriss on politseile vana tuttav. Borissi on vähemalt kümme korda karistatud seoses sellega, ta on aastate jooksul ähvardanud ja peksnud oma endist elukaaslast, kellega neil on ühine laps.

Lisaks sellele ei pea Boriss kinni lähenemiskeelust, mis ei luba tal oma endisele elukaaslasele minna lähemale kui 20 meetrit. Lisaks ei tohi Boriss oma endise elukaaslasega telefoni- või mõne muu sidevahendi teel ühendust. 

See kõik ei ole aga Borissi takistanud. 

Näiteks hakkas Boriss 2017. aasta detsembris pärast vanglast uuesti oma endise elukaaslasega kontakti otsima. Boriss on korduvalt purjus peaga üritanud oma endise naise korterisse siseneda. 

Nii 2018. aasta veebruaris kui ka märtsis üritas Boriss korduvalt naise juurse pääseda. Kord, kui naine ei lasknud meest korterisse, hakkas Boriss trepikojas karjuma, eesmärgiga oma endist elukaaslast teiste naabrite kuuldes alandada. Lisaks ähvardas Boriss, et naine «varsti nagunii kärvab».  

2018. aasta 1. juunil kella 22.00 paiku viibis Boriss taaskord naise kodumajas asuvas trepikojas ning ootas seal töölt tulevat kannatanut. Juba järgmisel hommikul kell 8.00 tungis Boriss naise korterisse.

29. juunil jälitas Boriss naist, kui see läks oma miniale külla. Boriss üritas minia korterisse akna kaudu siseneda. Kuna naised panid akna kinni hakkas Boriss kannatanut ähvardama öeldes: «tuled välja virutan» ja  «tuled välja, saad»

Lisaks eeltoodule helistas Boriss eksnaisele iga päev 4-5 korda.

18. augusti õhtul kella viie paiku ähvardas purjus Boriss taas endist elukaaslast naise maja juurres viibides tapmisega öeldes, et lööb ta mättasse, visates seejärel tema suunas käärid.

Tänavu veebruaris mõisteti Borissile kaheksa kuu pikkune vangistus. Seoses eelvangistuses veedetud ajaga tuli Borisil pärast otsuse tegemist vangis istuda veel veidi üle viie kuu. 

Taas vabadusse pääsedes jätkas Boriss naise ahistamist. 19. septembril seisis ta oma eksnaisest viie meetri kaugusel, kuigi lähenemiskeeld ei luba tal minna naisele lähemale kui 20 meetrit. 

14. oktoobril hakkas purjus Boriss taas eksnaisele helistama ning juba 15. oktoobril läks ta eksnaise korterisse, kuhu ta pääses tänu endiste elukaaslaste ühisele pojale. Borissi korterist avastanud naine kutsus politsei ja Borisile mõisteti kolme kuu pikkune vangistus. 

Laps päästis ema, kuid vaid hetkeks

1972. aastal sündinud Rein ähvardas selle aasta 20. oktoobril kella 23.45 paiku kodus oma abikaasat tapmisega.

Esmalt karjus purjus Rein, ilma igasuguse põhjuseta, et lööb naise maha ega hooli sellest, et nende ühine laps läheb lastekodusse ja tema vanglasse.

Seejärel võttis Rein elutoast suure, vähemalt 50 tollise televiisori, läks sellega naise ja lapse voodi juurde, tõstis selle naise näo kohale ning ähvardas sellega lüüa nii, et naise jälg jääb telerisse. 

Teleriga naisele viga tegemise ähvardamine lõppes paari 7-aastase tütre sekkumise tõttu. Kuid juba mõni hetk hiljem võttis Rein kapilt haamri ning ähvardas sellega naist lüüa ning veel mõni hetk hiljem võttis Rein pliidi juurest puuhalu ning ähvardas sellega naise suunas vehkides naise maha lüüa.

Reinu ebaadekvaatse ning üha agressiivsemaks muutunud käitumise tõttu oli naisel alust karta oma elu ja tervise pärast ning ta põgenes koos lapsega kodust ja helistas abi saamiseks häirekeskusesse. 

Kohus mõistis Reinule seitsme kuu pikkuse tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Lisaks ei tohi Rein olla oma lapse ema elukohale lähemal kui 300 meetrit. Muudes kohtades tuleb Reinul hoida naisest vähemalt 10 meetrit kaugemale.

44-aastane Dmytri tuli tänavu 17. oktoobri öösel kella kolme paiku kallale oma elukaaslasele.

Purjus Dmytri haaras olmetüli käigus oma elukaaslasel käsivartest kinni ja pigistas kannatanut tugevalt. Sellega tekitas Dmytri oma elukaaslasele füüsilist valu ja kehavigastusi. 

Dmitryle ei olnud see esimene kord elukaaslase peksmise eest kohtu ees seista. Dmitryle mõisteti kaks kuud vangistust.

Peksmine kellaaega ei küsi

1968. aastal sündinud Peeter peksis 2019. aasta 20. märtsil kella 15.30 ajal kodus oma elukaaslast rusikatega näkku ja keha piirkonda ning kägistas naist kaelast.

Peetrile mõisteti karistuseks tingimisi 10 kuud vangistust ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. 

48-aastane Endel lõi selle aasta 15. jaanuaril kella 21.16 paiku tüli käigus elukaaslast rusikaga näkku, niiet naine kukkus pikali vastu ukse lävepakku. Peksmise ja kukkumise tagajärjel said kannatada naise selja alaosa ja vaagen, silmalaug ja silmaümbrus.

Lisaks tekkisid naisel peksmise tagajärjel hematoomid reie ees- ja tagapinnas, vasakul reiel ja paremal käsivarrel ning alumise huule turse. 

Veel süüdistatakse Endlit selles, et tungis naisele kallala ja tõukas ta vastu pliiti ning võttis kannatanud ühe käega kõrist kinni ja kägistas teda. Seeläbi tekitas Endel kannatanule füüsilist valu ja hematoomid kaelale. 

Kokkuleppemenetluses mõisteti Endlile tingimisi karistuseks 1 aasta ja kolm kuud vangistust, mida ei viida täide, kui mees kaheaastase katseaja jooksul ei pane teist kuritegu toime.  

39-aastane Indrek, kes juba varasemalt on peksmisega politseile silma jäänud, viskas 2018. aasta 5. juunil kella 20.40 paiku oma elukaaslast võtmetega.

Lisaks lõi mees tookord ka oma elukaaslast mitu korda rusikaga näkku. Seeläbi tekitas Indrek oma elukaaslasele suu- ja ninaverejooksu, alumise huule seestpoole marrastuse ja alahuule paistetuse. Kohus mõistis Indrekule karistuseks kaheksa kuud ja kolm päeva vangistust. 

Indrekut on varasemalt karistatud purjuspäi autoga sõitmises ning 2016. aastal taotles Indrek enda pankrotti. 

2005. aasta augusti alguses tekitas Indrek purjuspäi Tallinnas Kaarli puiestee ja Tõnismäe ristmikul liiklusõnnetuse, mille tulemusena nõudis liikluskindlustuse andja temalt 168 247 kroonise nõude hüvitamist.

Lähisuhtevägivald numbrites

2018. aastal registreeriti Eestis 3607 perevägivallakuritegu, selgub Justiitsministeeriumi koostatud kriminaalpoliitika aastakokkuvõttest. 

Võrdlusena võib öelda, et 2017. aastal registreeriti 2632 perevägivalla kuritegu.

69% juhtudest oli 2018. aastal registreeritud perevägivalla toimepanija ohvri praegune või endine partner.

80 protsenti ohvritest on naised.

87 protsenti perevägivalla kuritegude toimepanijatest on mehed. 

Veidi enam kui iga kümnes (13%) kuritegu Eestis on perevägivallakuritegu. 

Perevägivallakuritegude osakaal kõigist vägivallakuritegudest on 44 protsenti.

Statistikaameti 2017. aasta uuringust selgub, et 15–74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestest 74% arvab, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Pool paarisuhtes olijatest on vähemalt korra elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Aastas kogeb üks paar kümnest oma suhtes vägivalda. 

Allikas: "Kuritegevus Eesti 2018" Justiitsministeeriumi aastakokkuvõte