/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2009/01/13/116704t1h1040.jpg)
Maldamata oodata õiget seeneaega, püüdles eile Võrtsjärve ääres jäises pinnases päikese poole pesakond pisikesi kübarakandjaid.
Kübarakandjad trotsivad talve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seened olid endale kasvupaiga leidnud Rannu-Jõesuus. Emajõgi oli ümbruse üle ujutanud ning siis jäätunud. Seened seisid jalgupidi jääs ja päris pisikesed nupsud olid üleni jää all.
Pisematest ja oranžikatest seentest mõnikümmend sentimeetrit eemal kasvas kolm pruunikat seent. Need olid teistest suuremad, kandes paarisentimeetrise läbimõõduga kübarat.
Mükoloog Mall Vaasma uuris leidu fotodelt ja ütles, et ilmselt on tegemist söögiseentega.
«Rõõm näha, et niisuguse külmaga keegi seeni leiab!» lausus ta. «Arvan, et kõnealused tegelased on puidu-sametkõrgesed. Väiksemate välimus pole küll sellele liigile päris iseloomulik, aga selle puuduse võib ehk panna nooruse ja kasvutingimuste arvele.»
Vaasma nentis, et pildi põhjal ei oska ta ühtegi teist liiki välja pakkuda.
Puidu-sametkõrgesele on iseloomulik sametine jalg, mis alusest alates on tumepruun kuni must. Mesikollaste seente jalgadel oli aimata kergelt tumedamat säbrulisust. Vesise ilma tõttu oli seenejala sametisust ajakirjanikul kui võhikul raske hinnata.
«Puidu-sametkõrges ongi talvine seen, mis võib kasvamist alustada juba sügisel, septembris või oktoobris,» selgitas Vaasma. «Soojemate ilmadega kasvab see tõesti ka talvel. Lühikesed külmaperioodid ei pruugi teda tappa ja üles sulades võib ta sageli isegi edasi kasvada.»
Puidu-sametkõrges kasvab mükoloogi ütlemist mööda surnud või elavatel lehtpuudel, kändudel ja risul, eelistades pajusid. Kõnealuse koha lähedal leidubki paar paju. Ilmselt olid seened eelmise soojalaine ajal sirguma hakanud, kuid siis tulva- või sulaveesse jäätunud.
«Puidu-sametkõrgest esineb sageli ja kohati suurel hulgal,» lisas Vaasma. «Ta on hea söögiseen, võib ilma kupatamata praadida.»
Piisavalt kaua kestva soojaga on söödavatest seentest jaanuaris leitud ka kukeseeni ning käbikõrgeseid. Viimati nimetatud on kiitsaka jala ning sentimeetrise läbimõõduga seened, mis kasvavad tavaliselt varakevadel.