Video: milline nägi välja 900. aastatel elanud naissõdalane Erika Punane?

Viikinginaisteks kehastunud viikingifestivalil Hispaanias Catoiras

FOTO: MIGUEL VIDAL/REUTERS/SCANPIX

Šotimaa Dundee ülikooli teadlased rekonstrueerisid rohkem kui 1000 aastat tagasi elanud ja lahingus raske peavigastuse saanud viikinginaise näo.

Arheoloogide sõnul osales see naine lahingus ja sai mõõgalöögi ostmikule, mis tekitas ta koljusse sügava haava, teatab livescience.com.

Kolju uurimisest ei selgunud, kas ta suri koljuvigastuse või mõne teise vigastuse tagajärjel, kuid ta maeti nagu sõdalane koos relvadega.

See viikinginaine, kes elas 900. aasta paiku, leiti 1900. aastal Norras Hedmarkis Soløris asunud farmi maalt.

Lisaks mõõgale oli selle naise hauas ka hobune, kes oli pandud ta jalgade juurde, kilp, oda, sõjakirves ja nooled.

Kui teadlased olid teinud kindlaks, et skelett kuulub naisele, mõistsid nad kohe, et tegemist on naissõdalasega. Viikingi- ja keskaja tekstide kohaselt olid need naised kilbineiud.  

Šoti teadlased lõid naise kolju põhjalt ta näo, kaasa arvatud otsmikule oleva sügava haava, mis võis talle saatuslikuks saada. Nad andsid talle kuulsa viikingi Erik Punase järgi nimeks Erika Punane.

Uurimise kohaselt oli see naine lahingus võideldes ja surres 18 – 19 aastane. Tal oli tugev lõug, lai nägu ja otsmik, mis oli näinud ka paremaid päevi.

«Kas see peahaav oli surmav või mitte, kuid see naine on esimene viikinginaine, kelle skeletilt on leitud lahinguvigastus,» selgitas arheoloog Ella Al-Shamahi.

Selle naise skelett lükkas ümber sajandeid levinud arvamuse, et viikingisõdalased olid ainult mehed.

Viikingisõdalaste stereotüüp sai tagasilöögi juba 2017, mil tehti kindlaks, et koos relvadega maetud sõdalane, kelle kohta arvati 70 aastat, et ta on mees, osutus geeniuuringu kohaselt naiseks.

Nii nagu Norra Soløri talu maadelt leitud kilbineiu, oli ka see Rootsi Birka naine maetud täisrelvastuses. Temaga olid teispoolsusse pandud kaasa ta hobune, malemängu meenutav nupumäng, mida tavaliselt kasutasid viikingite väejuhid lahingustrateegia välja töötamiseks ja selgitamiseks. Seega võis see naine olla sõjapealik.

Viikingi relvastus. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

«Selle naise juurest leitud objektid näitavad, et ta ei olnud ainult sõdalane, vaid tõenäoliselt sõjapealik. Kuigi viikingiühiskonda peeti meestekeskseks, oli siiski ka naistel võimalusi enda oskusi näidata ja end teostada,» teatasid 2017. aastal viikinginaist uurinud Rootsi arheoloogid.

Soløri kilbineidu saab näha Norras Oslos asuvas kultuuriajaloo muuseumis kuni 22. novembrini.

National Geographicu kanal näitas 3. novembril doksaadet «Viking Warrior Woman», milles räägiti Soløri neiust.

Tagasi üles