Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Vene juhtiv ajaloolane tunnistas enda süüd 24-aastase tüdruksõbra mõrvas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ajaloolane ja professor Oleg Sokolov.
Ajaloolane ja professor Oleg Sokolov. Foto: Sputnik/Scanpix

Laupäeva varahommikul tõmbasid Vene võimud kaldale Peterburi jäises Moika jões hulpinud ajaloolase Oleg Sokolovi (63), kelle seljakotist tuvastati relv ja naise verised jäsemed, vahendab Daily Mail.

Kaldale tõmmatud Oleg Sokolov osutus üheks Venemaa juhtivaks ajaloolaseks ja professoriks. Mehel oli leidmise hetkel seljas kott, mis sisaldas relva ja jäsemeid. 

Ametivõimud leidsid professori Peterburi korterist noore naise tükeldatud surnukeha ja verega kaetud sae. Politsei tuvastas, et tegemist on 24-aastase Anastasia Yeschenko (24) surnukehaga. Vene meedia teatel oli noor naine Sokolovi õpilane. 

Päästetöötajad Moika jõekaldal. 
Päästetöötajad Moika jõekaldal. Foto: Scanpix

Vene politsei sõnul oli Yeschenko mehega suhtes ajal, mil Sokolov tüdruku «kogemata tappis». Koletu tegu olevat aset leidnud pärast paari vahel puhkenud tüli. Sokolov proovis naise surnukehast vabaneda, kuid oli purjus, libastus ja kukkus jõkke, teatas kohalik vene meedia. 

BBC vahendab, et politsei aruande väitel tunnistas Sokolov end kuriteo toimepanemises süüdi.

Varasemate teadete kohaselt oli ohver mehe sugulane. Mitmed vene väljaanded väidavad, et akadeemik viibib hetkel veel haiglas ja kannatab hüpotermia all.

Naise surnukeha leiti mehe korterist, mis asus Moika jõe vahetusläheduses. 

Päästetöötaja sündmuskohal.
Päästetöötaja sündmuskohal. Foto: Alexander Demianchuk/Alexander Demianchuk/TASS

Sokolov on Peterburi Riikliku Ülikooli professor ja teda peetakse Venemaal Napoleoni sõdade juhtivaks eksperdiks. 

Sokolov on töötanud Napoleoni ajastut kirjeldavate filmide Euroopa televisiooniorganisatsioonide tehnilise nõunikuna ning ta sai 2003. aastal Prantsusmaal auleegri rüütliks. 

Tagasi üles