/nginx/o/2011/12/27/890728t1hdade.jpg)
Kuulsa saksa helilooja Ludwig van Beethoveni loodud muusikat mõjutas tema kurtus.
Kurtus mõjutas Beethoveni loodud muusikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teada on, et Beethoven mainis oma kuulmisprobleeme esmakordselt 1801. aastal, kui ta oli 30-aastane, edastab Discovery News.
Ta teatas siis, et tal on muusikainstrumentide kõrgeid noote ning vaikset kõne raske kuulda.
1812. aastaks pidid inimesed karjuma, et ta neid kuuleks. 1818. aastal oli kurtus nii kaugele arenenud, et ta suhtles noodivihikule kirjutatu abil.
Paar aastat enne oma surma 1827. aastal oli ta täiesti kurt.
Hollandi teadlastegrupp uuris Beethoveni kurtust keelpillikvartetile kirjutatud muusika abil.
Nad grupeerisid need muusikateosed nelja ajajärku alates kõige varajasemast perioodist (1798 – 1800) kuni kõige hilisema perioodini (1824 – 1826).
Eksperdid võtsid uuringus aluseks esimese viiuli muusika, lugedes ka ära noodid, mille helikõrgus vastab 1,568 hertsile.
Uuring näitas, et kurtuse süvenedes kasutas Beethoven kõrgeid noote aina vähem.
Kompensatsioonina kasutas Beethoven aina enam aga keskmisi ja madalaid noote, sest neid oli ta kuulmise halvenemise algusjärgus võimeline kuulma.
Kuid kõige hilisemal perioodil, mil helilooja oli täiesti kurt, tõi ta kõrged nodid keelpillikvartettide paladesse tagasi.
«Täielikult kurdina jõudis ta tagasi algusesse. Ta toetus nii-öelda varasema sisemise muusika ja varasemate heliloomingu etappidele ehk tõi muusikasse uuesti kõrged noodid, mida ta tegelikult ei olnud võimeline kuulma,» selgitasid uurijad.