Arheoloogid leidsid Mehhiko pealinnast Mexicost põhja jäävast Tultepecist kaks mammutilõksu, mis ehitati umbes 15 000 aastat tagasi.
Pildid ja video: arheoloogid leidsid iidsetest mammutilõksudest vähemalt 14 mammuti luud
Neis olid vähemalt 14 mammuti luud, kokku üle 800 luu, mille uurimine aitab paremini mõista, kuidas iidsed inimesed neid suuri elevandisarnaseid loomi küttisid, teatab bbc.com.
Teada on, et iidsed inimesed kasutasid mammutite lõksu ajamiseks nii tõrvikuid kui ka puuoksi.
Mehhiko antropoloogia- ja ajalooinstituudi teadlaste arvates on Mexicost põhja jäävatel aladel veel mammutilõkse, kuna kaua aega tagasi oli see nii iidsete inimeste kui ka mammutite elupaik.
Mitmed arheoloogilised leiud on näidanud, et 15 000 aastat tagasi elanud inimesed tapsid mammuti vaid siis, kui loom oli lõksu aetuna vigastada saanud ega oleks elama jäänud. Lõksud näitavad, et inimestel oli mammutite küttimiseks strateegia ja taktika ning nad kasutasid loodusressursse säästlikult.
«Nüüdne leid heidab valgust, kuidas kütid-korilased jahti pidasid ja kuidas nad neisse suurtesse taimetoidulistesse loomadesse suhtusid. Nad ei küttinud kunagi mammuteid rohkem, kui neil söögiks vaja oli,» selgitas Mehhiko antropoloogia- ja ajalooinstituudi juht Diego Prieto Hernández.
Mõlemad leitud mammutilõksud on 1,7 meetrit sügavad ja nende diameeter on 25 meetrit.
Mammutiluude väljakaevamine võtab aega umbes 10 kuud, luud puhastatakse ja konserveeritakse ning neid uuritakse.
Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantidega suguluses.
Sõna «mammut» tuleb venekeelsest sõnast «мамонт», mis on pärit mansi sõnadest «mang ont» ehk «maa sarv».
Mammutid ilmusid Pliotseenis 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid Euraasias, Aafrikas, Põhja-Ameerikas ning surid kliimamuutuse tõttu välja umbes 11 000 aastat tagasi. Viimased isendid elasid 6000 aastat tagasi Beringi meres asuval Saint Pauli saarel, surres seal toiduressursside ammendumise tõttu nälga ja janusse.