Pluuto pinnal võib leiduda orgaanilisi molekule

Hubble´i teleskoobi pilt Pluutost Foto: SCANPIX

Hubble´i kosmoseteleskoop leidis kääbusplaneet Pluuto jäiselt pinnalt tõendeid komplekssete orgaaniliste molekulide kohta.

Süsinikku sisaldavad molekulid on elu tekke põhikomponendid, edastab foxnews.com.

Hubble`i teleskoop paljastas, et osa Pluuto pinnal asuvast substantsist neelab rohkem päikesevalgust kui seni arvatud. Tegemist võib seega olla millegi orgaanilisega, võimalik, et süsivesinikku või lämmastikku sisaldavate molekulidega.

Varasemast on teada, et selle kääbusplaneedi jäisel pinnal on metaani, süsnikmonooksiidi ja lämmastikku.

Teadlaste arvates tekkisid ultraviolettkiirgust absorbeerivad molekulid, kui kosmilise kiirguse osakesed Pluuto jäise pinnani jõudsid.

«Tegemist on huvitava leiuga. Hubble`i abil leitud molekulid võivad olla need, mis annavad Pluutole talle omase punaka varjundi,» lausus Colorados Boulderis asuva Southwesti uurimisinstituudi astronoom Alan Stern.

Pluuto asub niinimetatud Kuiperi vöös. Veel paljudel seal asuvatel kosmilistel objektidel on punakas varjund. Arvatakse, et ka teistel objektidel põhjustavad nende punakust just orgaanilised ühendid.

Kuiperi vöö on Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.

Stern ja ta kolleegid avastasid ka seda, et Pluuto ultraviolettkiirguse spekter on võrreldes 1990. aastatel Hubble´i kosmoseteleskoobi poolt uurituga muutunud.

Oletatakse, et need erinevused on seotud Pluuto pinnal toimunud muutustega. Selle põhjuseks võivad olla atmosfäärirõhu muutused.

«Nüüdse avastuse kohta võime saada veelgi rohkem informatsiooni, kui 2015. aastal jõuab selle planeedini NASA uurimisalus New Horizons,» selgitas Stern.

NASA saatis New Horizonsi välja 6,4 miljardi kilomeetri pikkusele teekonnale 2006. aastal. 

See kosmosesond on Pluutole kõige lähemal 14. juulil 2015. aastal. Siis on New Horizons Pluutost vaid 12 500 kilomeetri kaugusel.

Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh.

Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ning mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem. Leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.

Kuni 2006. aastal kuulus Pluuto planeetide hulka, siis aga langetas rahvusvaheline astronoomiaühing otsuse selle ümber nimetada kääbusplaneediks.

Pluuto keskmine raadius on 0,19 Maa raadiust ning mass 0,002 Maa massi.

Pluuto keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Pinnatemperatuur jääb miinus 235 ja miinus 210 kraadi vahele. Pluutol on neli kaaslast.

Pluuto  on Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud.

Pole teada, miks temperatuurilangus atmosfääri ei mõjuta.

Oletatakse, et Pluuto pinda kattev  lämmastikujää võib olla tumenenud ning seetõttu neelab endisest rohkem päikesevalgust.