Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Erakordse elulooga 91-aastane väliseestlasest maalikunstnik teeb maailmas ilma

Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: PantherMedia / Scanpix

Teise maailmasõja ajal kodumaalt pagenud Evi Carmichael (91) on erakordse eluteega väliseestlanna, kelle maalid on leidnud maailmas tunnustust. Helde naine on annetanud sel nädalal toimuva Macmillani heategevusliku kunstinäituse tarbeks kolm maali, vahendab Edingburgh News.

Evi Carmichael on koolitüdrukust saadik armastanud joonistada ja maalida ja loodab, et tema teoste müügist kogutud raha aitab vähiga elavatel inimestel saada vajalikku tuge.

Carmichael oli 16-aastane, kui tema pere oli sunnitud 1944. aastal Tallinnast põgenema, seda kõigest päev enne Nõukogude Punaarmee saabumist tüdruku kodulinna.  

Perekond alustas «õudset reisi» praegusesse Gdanski, kust Evi ja tema kaks õde saadeti edasi Poolasse Görlitzi.

Evi leidis Poolas tööd tehases, kuid õed käisid iga päev kohalikus raudteejaamas, sest soovisid meeleheitlikult saada rongile, mis viiks neid lõuna poole Šveitsi.

Veebruaris 1945 õnnestus kolmel Eestlasel rongile pääseda, kuid teekond katkestati mitu korda. Ühel hetkel rong peatus ja kõik reisijad sunnitud  rongist välja tulema ja maha lamama heitma.  

Evi sõnul kuulsid nad enda kohal kõva mootorite häält ja nägid läheduses leeke sähvimas. 

Alles aastaid hiljem sai Evi aru, et nad olid tunnistajaks Dresdeni pommitamisele.

Evi veetis mõnda aega Konstanzi linnas Saksamaal, seejärel saadeti naine Schwenningenisse, kus ta töötas koos Eesti paariga, kes korraldas Prantsuse sõduritele kabaree-etendusi.

Noor tüdruk sai oma haridusteed jätkata Geislingeni koolis, kus üks väliseestlane oli avanud pööningul kunstistuudio.

Evi õppis maalimist Endel Köksi juures, kellest sai hiljem Rootsis tuntud kunstnik. Tüdruk müüs oma esimese roosa tsüklameni õlimaali maha kõigest 20 sigareti eest, kuid see oli tema jaoks õnnistus.

Jaanuaris 1947 läksid kolm õe teed lahku- keskmine õde siirdus Kanadasse ja Evi ning tema vanem õde jäid Suurbritanniasse.

Evi sattus Šotimaa pealinna Edinburghi ja leidis kiiresti töö Edinburghi kuninglikus haiglas, mis asus otse Edinburghi kunstikolledži vastas.

Evil polnud piisavalt raha, et tasuda täiskohaga kursuste eest ja ta liitus kolledži õhtuse klassiga.

«Mu elu muutus kohe helgemaks,» rääkis Evi väljaandele.

Tundsin maalimisest puudust ajal mil pidin mööda Euroopat ringi liikuma ja sain joonistada ainult märkmikku."

Naine töötas põgusalt ka põhja- Šotimaal Invernessi linnas, kus tutvus šotlase John Carmichaeliga, kellega abiellus ja paar asus elama Edinburghi.

Evi ütles väljaandele: «Tagasi Edinburghis olles, sain jälle maalida. Alustasin kodus kunstigruppiga, mis läks lõpuks nii suureks, et pidime leidma uue koha, kus seda pidada.»

Tänaseni osaleb 91-aastane Eestlane Edinburghis kahes erinevas kunstikollektiivis ning Evi maalid on figureerinud Šoti naiste kunstnike näitusel RSA-s Edinburghis ja RSW-näitusel.

«Tagantjärele vaadates on mul vedanud, et olen kohanud nii palju lahkeid ja tublisid inimesi ning kunst on olnud ja jääb alati mu elu osaks,» sõnas Evi väljaandele. 

Kolm Evi maali on müügil Edinburghi Macmillani kunstinäituse raames. 

Vaata pilte siin!

Tagasi üles