Hoiatus!

Artikkel on sobilik üksnes üle 18-aastastele lugejatele.

Ma olen vähemalt 18-aastane Ma ei ole veel 18-aastane

David Notaro on mees, keda šokeeritud omaksed kutsuvad kadunukeste pornokogule järele
Alla 18-aastastele keelatud!

Täiskasvanutele mõeldud ajakirjad.

FOTO: Caro / Bastian/Caro / Bastian/ Scanpix

The Mirror vahendab, et Inglismaalt pärit sekspoe omanik David Notaro alustas surnud inimeste pornokogude korraldamisega kuus aastat tagasi, kui sai advokaadilt kõne. Telefonikõnes Notarole ütles advokaat, et tal on täiskasvanutele mõeldud erineva suunitlusega ajakirju pakkuda.

David Naotaro rääkis, et kohapeale minnes avastas ta, et tegemist oli tüüpiliste Inglise ajakirjadega. Vaatepilt hämmastas Notarot, ta ei olnud kunagi varem nii palju pornot ühes kohas korraga näinud. Siinkohal tuleb mainida, et Notaro on oma elus pornograafilise suunitlusega materjaliga palju kokku puutunud.

18-aastaselt soovitas ta emal lõpetada punkrokkbändis musitseerimine ja minna selle asemel tööle onu Soho's asuvasse sekspoodi Supermags.

Pornoajakiri.

FOTO: ATTILA KISBENEDEK/AFP/Scanpix

41 aastat hiljem on Notaro üks väheseid pornajakirjadega tegelev ärimees, kes selle juurde jäänud, vaatamata asjaoludele, et suur osa ajakirjadest on läinud internetipõhiseks.

Laias laastus võib öelda, et tema äri pikaealisus on tingitud porno kollektsioneerimisest.

1970ndatel ja 80ndatel konrolliti sündsusele viitavate seaduste raames sekspoode ning materjali võimalikku räpast sisu kontrolliti tihedalt. Politsei korraldas tihti reide Soho tänavaid ääristanud sekspoodidesse. Materjal, mis politseoperatsioonide käigus eemaldati ilmus peagi lettidele tagasi. Kaupmeestel olid ladudes suured ajakirjade varud.

Kakskümmend aastat ajas edasi minnes muutus sekspoodide pidamine nende omanikele keeruliseks, sest müüki paisati suures koguses videokassette, mis muutsid drastiliselt nõudlust paberkandjal olevale matrjalile. Kaupmeestel tekkis probleem, kuidas sellest kaubast lahti saada? Kui enamik kaupmehi läks ajakirjade likvideerimise teed, siis Notaro seda ei teinud, vaatamata sellele, et hoiustamistasu muutus järjest kulukamaks.

Nagu paljude asjade puhul, soosis õnn pühendunut.

Sarnaselt vinüülplaatidele, tõusis pornoajakirjade väärtus märkimisväärselt sajandivahetuse paiku, kui kord igapäevane ese sai kollektsioneeritava võlu.

Tulles tagasi telefoni kõne juurde, mille Notaro sai aastaid tagasi ühelt advokaadilt. Lepiti kohtumine kokku maja juures, mis kandis kunagi nimetust  «The Pleasure House». See väljast tagasihoidlik hoone üllatas Notarot seest, sest seal olid tohutus koguses pornograafiat.

Peale põgusat tutvusmist paluti Notarol teha hinnapakkumine ning seejärel löödi tehingu osas käed.

Järgmised seitse päeva vedas Notaro oma Citron C4-ga maja juurest sekspoodi edasi-tagasi sõites ja materjali kaasa tuues.

Materjaliga tutvudes otsustas ta, et soovib veel selliste «leidudega» kokku puutuda.

Mees nägi juhuslikult telereklaami, mille sisuks oli ükskõik, mis konditsioonis autode ostmine. See tekitas Notaros - Ostame igasugust pornot - mõtte.

Tüüpiliselt saab Notaro viis kõnet päevas ja sama palju e-kirju kellelegi kuulunud pornokogu ära anda soovivatelt inimestelt.

Sageli on leinav perekond šokeeritud, kui nad hakkavad maja koristama ja leiavad pornomaterjali ning siin tuleb appi David Notaro!

Vaata fotosid SIIN

Tagasi üles