Noor talunik Ave Haamer tegeleb täna tööga, millest on unistanud juba lapsest saati

Ave Haamer raadio Elmar toimetuses Foto: Raadio Elmar

Raadio Elmar saates «Ikigai» käis külas noor ettevõtja ja talunik Ave Haamer. Naine rääkis, kuidas ta tegeleb täna tööga, millest on unistanud juba alates varajasest lapsepõlvest. Saatejuht oli Tambet Ind.

Ave Haamer on pärjatud paar aastat tagasi tiitlitega «Parim noortalunik» ja «Rahva põllumees». «Ise ma endale ametinimetust anda ei oska. Tean aga seda, et olen juba lapsest saati tundnud, et mul on talupidamise ja majapidamise juures nii hea olla. Olen kuidagi kogu aeg eeldanud, et talus kasvan ma üles ja selle kõigega hakkan ka tulevikus tegelema. Täna see ongi nii läinud. Loomulikult mul teismeeas tekkisid vahepeal teised visioonid ja tahtsin midagi muud, võib-olla minna ka eemale. Kuid olen tänaseks jõudnud nende tegemiste juurde, millest unistasin nelja- või viieaastasena,» tunnistas Haamer rõõmsalt.

Haamer on pärit talust, kus tegeleti nii maaharimise kui loomakasvatusega. «Terve elu, nii palju kui ma ennast ise mäletan, olen elanud talus. Meiega koos olid ka vanavanemad. Meil olid lehmad, sead, põllumaa ja aiamaa. Siis oli see hästi tavapärane,» sõnas ta.

Naine tunnistas, et täna on põllumajandusega seotud ettevõtted oma spetsialiseerumise poolest väga erinevad. Hoolimata tegevusvaldkonnast jätkub talupidajatel tegemisi nii paberimajanduses, kui ka laudas või põllu peal. «Põllumehe mõiste on lai, ta võib olla näiteks mesinik, marjakasvataja, teraviljakasvataja, veiste pidaja - kõik nad käivad põllumehe nimetuse alla. Kusjuures, ise tuleb kõike teha, alates raamatupidamisest kuni põllul käimiseni. Enamik Eesti põllumeestest on keskmised või väiksemad ettevõtjad, seega on tavapärane, et peabki kõike ise korraldama. Idee suurest põllumajanduse ettevõtte juhist, kes istub kontoris ja vibutab pliiatsiga käske, pole Eestis väga levinud nähtus,» tunnistas Haamer.

Haamer on oma kõrghariduse saanud Eesti Maaülikoolist, kus ta lõpetas majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala. «Mu valitud eriala oli hästi üldine. Alguses ma ei teadnud täpselt, mida ma õppida tahan. See valik oli aga kindlasti õige, sest jättis mulle lahti hästi palju uksi. Peale kooli lõpetamist ma ei tulnud vanemate tallu kohe tööle. Tahtsin ennast testida ja näha, kas ma saan hakkama ka mujal. Oma talu oleks olnud liiga lihtne esimene valik, teadsin, et seal saan hakkama nagunii. Töötasin aasta aega raamatupidajana ühes tootmisettevõttes, tüdinesin sellest tööst ära väga kiiresti, kõik oli nii igav ja ühekülgne. Peale seda tulin tagasi tööle oma kodutallu. Siis hakkas kõik justkui särama. Iga päev oli eriline, olid erinevad probleemid ja väljakutsed, kõik oli hästi põnev. Loomulikult oli kohati ka väsitav. Tänaseni ma olen aga kõige selle sees ja järelikult on see minu jaoks õige koht,» rääkis ta.

Naine rääkis, et on viis aastat elanud Soomes, kus ta sai väärt kogemuse auditeerimise ja raamatupidamise valdkonnas. «Nagu sisserändajad ikka, alustasin töö mõttes Soomes hästi madalalt, olin poes klienditeenindaja. Siis läksin peale seda kooli. Kuna raamatupidamine oli selge, sain väga hea koha oma õppejõu audiitorfirmas. Tegin seal raamatupidamist ja olin audiitoritele assistendiks. Eestis mul auditeerimise kogemus puudus, seal sain selle poole enda jaoks väga selgeks. Sain ka selgeks selle, et ma ei suudaks sellist tööd teha järgmised viis, kümme või kakskümmend aastat. Elu oli nii helge ja viis lahtised otsad omavahel kokku tagasi ja andis võimaluse, et saaksin Eestisse tagasi tulla. Olen ääretult tänulik selle võimaluse eest, et sain olla Eestist ära. See kogemus avardas minu maailmapilti ja pani mind asju teistpidi nägema. Kui ma poleks välismaale läinud, siis ma ei oleks täna üldsegi selline põllumees, kes ma täna olen,» rääkis Haamer.

Tambet Ind ja Ave Haamer Foto: Raadio Elmar

Haamer on silmitsi seisnud nii erinevate väljakutsete kui ka väärt tunnustamisega. Kuula saadet, et teada saada, kuidas noorest naisest sai edukas talupidamisega tegeleva ettevõtte juht.